Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi poolteist tuhat ettevõtet ei tohiks tegutseda
Majandustegevuse registri seaduse järgi peab majandustegevuse registris registreeringut omav ettevõtja igal aastal alates 15. jaanuarist kuni 15. aprillini esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta. Registreering, mille andmeid õigeaegselt ei kinnitatud, peatati käesoleva aasta 1. mail. Ettevõtjal, kelle majandustegevuse registri registreering on peatatud või kustutatud, ei ole õigust vastaval tegevusalal enam tegutseda.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri talituse juhataja Anne Raadla ütles, et need ettevõtted, kes pole vaevunud oma andmete õigsust kinnitama ning kelle registreering on seetõttu peatatud, ei tohi praegugi tegutseda. Selliseid ettevõtteid on tänase päeva seisuga 1416. Selle asemel, et mõned minutid oma ajast kulutada ja firma andmete õigsust kasvõi interneti vahendusel (läbi X-tee) kinnitada, riskivad näiteks ehitusettevõtted kuni 50 000kroonise trahviga.
?Me oleme saatnud neile e-kirju, me oleme neile helistanud, me oleme saatnud neile tähitud kirju, et nad asja tõsisemalt võtaks, aga ei midagi,? rääkis Raadla.
?Jah, kõik seal registris olevad ettevõtted on ise taotluse esitanud, et sinna registrisse saada,? hajutas Raadla kahtlused, et ehk on tegemist riiulifirmadega. Seega on kõik peatatud registreeringuga ettevõtted kunagi ka reaalselt tegutsenud ning 1. novembril kustutatakse nad majandustegevuse registrist.
Samas tunnistas Raadla, et uuesti registrisse saamine ei ole keeruline, tuleb vaid esitada uus taotlus ning tasuda 300kroonine riigilõiv.
1. novembrist laieneb oma andmete majandustegevuse registrisse kandmise kohustus ka majutusettevõtetele.