Alkohoolsete jookide toodangu maht on tõusnud

Erandiks olid vaid kanged alkohoolsed joogid, mille tootmine vähenes 5%, selgus Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud Eesti alkoholituru 2005. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

2005. aasta esimesel poolel kasvas kõige kiiremini lahjade segatud alkohoolsete jookide (nt long drink) toodangu maht. Nende toodang kasvas 73% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Puuvilja- ja marjavenide tootmismaht kasvas möödunud aasta esimese poolega võrreldes ligi kolme neljandiku, siidri tootmismaht poole ning õlle tootmine neljandiku võrra.

Viin püsis endiselt kangete alkohoolsete jookide tootmise pingereas esikohal, hõlmates 80% tootmisest. Liköörid olid 15 %-ga teisel kohal.

Alkohoolsete jookide jaekäive siseturul ulatus 2005. aasta esimesel poolel 1,55 miljardi kroonini, ületades 2004. aasta sama perioodi taseme enam kui kümnendikuga. Kiiret kasvu põhjustasid suuremad müügikogused, sealhulgas ka turistide ostud Eesti kauplustes ja nende poolt alkohoolsete jookide aktiivne tarbimine toitlustusasutustes.

Alkohoolsete jookide väliskaubanduse bilanss oli endiselt negatiivne, kuid ekspordi ja impordi vahe oli varasemate perioodidega võrreldes oluliselt väiksem. Eksport kasvas kiires tempos (+236%) ning import vähenes (-11%).

Alkohoolsete jookide ekspordikäive suurenes üle 3 korra. Alkohoolsete jookide eksport rahalises väärtuses oli käesoleva aasta esimesel poolel 404 miljonit krooni, eelmise aasta samal perioodil 120 miljonit krooni. Nagu ka varasematel aastatel olid ka tänavu põhilisteks Eesti alkohoolsete jookide eksporditurgudeks teised Balti riigid.

Impordis vähenesid oluliselt õlle ja muude kääritatud jookide ning piirituse sisseostetavad kogused, kokku vähenes impordikäive 11% eelneva aasta I poolaastaga võrreldes. Kasvas vaid kangete alkohoolsete jookide ja viinamarjaveini import.

Autor: Gert D. Hankewitz