Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik püüab tarbijamänge liigselt kontrollida
Eesti Päevaleht sai esmaspäeval kohtus võidu rahandusministeeriumi üle. Ministeerium oli trahvinud lehte tarbijakampaania korraldamise eest, pidades seda ilma loata korraldatud loteriiks.
Äripäev tervitab kohtu otsust. Ettevõtjatel peab olema võimalus korraldada tarbijamänge ilma riigilt luba küsimata.
Peame kohtu otsust õigeks kahel põhjusel. Esiteks on segadus tingitud lünklikust seadusandlusest, mis ei anna selget pilti, mis alustel erineb tarbijamäng loteriist. Loteriiseaduse kohaselt on ilma korraldusloata lubatud vaid loosimised, kus auhinnaks on samas kaupluses müügil olev kaup. Kuna Eesti Päevaleht loosis uute tellijate vahel välja sõiduauto ja mitte ajalehe tellimuse, pidaski ministeerium seda ilma loata läbi viidud loteriiks.
Samas ei ütle seadus, et tarbijamäng on loterii ? ega reguleeri ka tarbijakampaaniaid eraldi. Mullu suvel, kui rahandusministeerium 60 ettevõtja korraldatud tarbijamänge uurima asus, tunnistas ka ministeeriumi esindaja, et seadus on mitmeti tõlgendatav. Selle asemel aga, et juhtida tähelepanu vajadusele seadused selgemaks kirjutada, kukkus rahandusministeerium ettevõtteid trahvima. Asja teeb eriti absurdseks see, et nii kohtusse läinud Eesti Päevaleht kui ka Postimees tasusid oma välja pandud võitudelt ? autolt ja ümbermaailmareisilt ? erisoodustusmaksu. Seega võttis riik neilt küll loteriidele mitte kehtivat maksu, aga tahtis samas neid karistada loata loterii korraldamise eest.
Teiseks ütleb talupojamõistus ka lünklike seaduste juures, et tarbijamäng pole sama, mis loterii. Tarbijamängus saab toote ostnud inimene osaleda nii-öelda kauba peale ega pea loosirattasse mineku eest eraldi maksma. Erandiks on tasulised SMSid ja kupongide postitamine ? kuid ka need ei too kampaania korraldajale tema tulu. Korraldaja võtab endale äririski: tema sissetulek kerkib, kui kampaania meelitab tema toodet või teenust rohkem ostma.
Loterii puhul aga koguneb korraldaja sissetulek just osavõtjatelt, kes maksavadki selle eest, et osaleda. Ning sellest võib sõltuda ka võidusumma. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi andmetel soovib rahandusministeerium muuta seadusi ettevõtjale kahjulikult, võrdsustades tarbijakampaaniad loteriiga. Äripäeva meelest ei tohiks seda teha, vaid tarbijamänge peaks käsitlema eraldi kategooriana.
Pole õige, et jäätisevabrik või ajaleht peab lunima riigilt luba iga kord, kui neil on soov loosida oma ostjate seas välja midagi muud kui oma toodangut. Kas ei ole lausa riigimehelik, kui õlletehase auhinnaks on hariv reis, mitte ebamõistlikult suur kogus alkoholi?
Jääb arusaamatuks, mis on rahandusministeeriumi motiiv. Kui see on tekitada endale lisakoormust ja bürokraatiat, vähendada riigikassasse laekuvat raha ning teenida ära ettevõtjate õigustatud pahameel, siis on see neil õnnestunud.
Riigi esindajaid peaks huvitama vaid see, et loosimine on aus ja et tarbijamängu korraldaja maksab korrektselt kõik maksud ? ja mõistma, et mida uhkem auhind, seda tulusam kõigile.
Autor: ÄP