• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.11.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seadus vähendab põlevkivivaldade tulu

Keskkonnaministeeriumis valminud eelnõu kohaselt hakkab maavarade kaevandamisõiguse tasudest kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuma senise 70 protsendi asemel 50 protsenti. Samas näeb seaduseelnõu ette enamikule maavaradele umbes kahekordse kaevandustasu tõusu. Konkreetsed maavarade kaevandamisõiguse tasu määrad kehtestab valitsus pärast seaduse vastuvõtmist. Eelnõu kohaselt peaks seadus, mille esimene lugemine Riigikogus oli 12. oktoobril, hakkama kehtima alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
Kõige enam puudutab kavandatav seadus Ida-Virumaal asuvaid nõndanimetatud põlevkivivaldasid, mille tulubaas põhineb kaevandamistasudel ja mis riigi tasandusfondist raha ei saa. Vaivara vallavanema Veikko Luhalaidi kinnitusel ei oska nad valla eelarvet lõplikult paika panna, sest puuduvad arvutused ja analüüsid, kuidas uued maksemäärad võivad kohaliku omavalitsuse tulubaasi mõjutada.
?Selge on see, et kui kaevandamistasu määrad tõusevad, hakkavad kaevandjad oma kulusid optimeerima,? rääkis Luhalaid. ?Nad kas vähendavad tootmist ja seetõttu laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse vähem raha või koondavad töötajaid ja töötute sotsiaalsed garantiid langevad omavalitsuse kaela.?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõuniku Märt Molli sõnul ei kaasatud neid keskkonnatasude seaduse eelnõu väljatöötamisse ega kooskõlastamisringi. ?Kui riik teeb muudatusi seaduses, mis mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, peaks ikka läbi rääkima ka omavalitsustega,? lausus Moll.
Riigikogu keskkonnakomisjoni nõuniku Endel Koljati sõnul tuleb keskkonnatasude seaduse eelnõu Riigikogus teisele lugemisele ilmselt 23. novembril ja mingid muudatused tehakse sinna kindlasti.
ASi Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott ütles, et kui seaduseelnõu praegusel kujul vastu võetakse, peaks Eesti Põlevkivi järgmisel aastal maksma kaevandamisõiguse tasusid umbes 300 miljonit krooni ehk praegusest kolm korda enam. ?Me pole sellist tõusu eelarves arvestanud,? seletas Lott. ?Ettevõttes arutatakse pingsalt, mille arvel võimalik tekkiv eelarveauk kinni nõeluda.?
Kaevandamisõiguse tasu määra tõus pärsib firma konkurentsivõimet välisturul, kinnitas Läänemaal Hanila vallas dolomiiti kaevandava ASi Nordkalk tegevdirektor Andres Rammul.
Rammuli andmeil tasuvad nad tänavu riigile dolomiidi kaevandamise eest umbes 3,3 miljonit krooni ja uue seaduse jõustumisel peaksid hakkama maksma aastas umbes 7 miljonit krooni. ?Meiesuguse käibega firma jaoks on see suur rahaline löök,? lausus Rammul. ?Me poleks siis enam konkurentsivõimelised välisturul.?
Nordkalk ekspordib 98,5 protsenti kaevandatud dolomiidist, peamiselt Saksamaale. ?Saksamaal on kaevandamistasu määr kümme protsenti dolomiidi müügihinnast,? selgitas Rammul ja lisas, et praegune Eestis kehtiv kaevandamistasu on juba 11 protsenti müügihinnast.
Rammul ei välista, et tootmise ebamajanduslikuks muutumise korral võivad nad Hanila vallas asuva karjääri ka sulgeda ja tööta jääb 32 kohalikku inimest.
Soome kapitalile kuuluv Nord­kalk kaevandab Eestis ka tehnoloogilist lubjakivi, mille kaevandamistasud samuti tõusevad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele