Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõuniku Märt Molli sõnul ei kaasatud neid keskkonnatasude seaduse eelnõu väljatöötamisse ega kooskõlastamisringi. ?Kui riik teeb muudatusi seaduses, mis mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, peaks ikka läbi rääkima ka omavalitsustega,? lausus Moll.
Riigikogu keskkonnakomisjoni nõuniku Endel Koljati sõnul tuleb keskkonnatasude seaduse eelnõu Riigikogus teisele lugemisele ilmselt 23. novembril ja mingid muudatused tehakse sinna kindlasti.
ASi Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott ütles, et kui seaduseelnõu praegusel kujul vastu võetakse, peaks Eesti Põlevkivi järgmisel aastal maksma kaevandamisõiguse tasusid umbes 300 miljonit krooni ehk praegusest kolm korda enam. ?Me pole sellist tõusu eelarves arvestanud,? seletas Lott. ?Ettevõttes arutatakse pingsalt, mille arvel võimalik tekkiv eelarveauk kinni nõeluda.?
Kaevandamisõiguse tasu määra tõus pärsib firma konkurentsivõimet välisturul, kinnitas Läänemaal Hanila vallas dolomiiti kaevandava ASi Nordkalk tegevdirektor Andres Rammul.
Rammuli andmeil tasuvad nad tänavu riigile dolomiidi kaevandamise eest umbes 3,3 miljonit krooni ja uue seaduse jõustumisel peaksid hakkama maksma aastas umbes 7 miljonit krooni. ?Meiesuguse käibega firma jaoks on see suur rahaline löök,? lausus Rammul. ?Me poleks siis enam konkurentsivõimelised välisturul.?
Nordkalk ekspordib 98,5 protsenti kaevandatud dolomiidist, peamiselt Saksamaale. ?Saksamaal on kaevandamistasu määr kümme protsenti dolomiidi müügihinnast,? selgitas Rammul ja lisas, et praegune Eestis kehtiv kaevandamistasu on juba 11 protsenti müügihinnast.
Rammul ei välista, et tootmise ebamajanduslikuks muutumise korral võivad nad Hanila vallas asuva karjääri ka sulgeda ja tööta jääb 32 kohalikku inimest.
Soome kapitalile kuuluv Nordkalk kaevandab Eestis ka tehnoloogilist lubjakivi, mille kaevandamistasud samuti tõusevad.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini