Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Amber Trust on ostmas Tallinna Külmhoone emafirmat

    ?Läbirääkimised Amberiga käivad ja need on pooleli, enne aasta lõppu loodame lepinguga ühele poole saada,? tunnistas Tallinna Külmhoone juht Margus Puust kidakeelselt.
    KPC suhtekorraldaja Margus Metsa sõnul on tehingu ettevalmistamiseks esitatud päring Leedu konkurentsiametile, saamaks teada, kas Amber võib KPC täielikult üle võtta.
    ?Kuna meil on tehtud seal ka muid investeeringuid, peab Leedu konkurentsiamet andma oma loa,? selgitas Amber Trusti Eesti esindaja Indrek Kasela, kes ei tahtnud veel kommenteerida, kui palju KPC Amberile maksma läheb.
    ?Aga tõenäoliselt see ei püsi saladuses, sest KPC-l on väikeaktsionäre, kellele tuleb teha otsepakkumine,? lausus Kasela, kelle sõnul ei kao Tallinna Külmhoone kuhugi. ?Hea meelega kommenteerime siis, kui on midagi kommenteerida.?
    Balbiino turundusjuhi Teet Anieri teada on Tallinna Külmhoone emafirmale uut kosilast otsitud juba mitu aastat, kuid ostja leidmine on hinnas kinni olnud. ?Olen kuulnud jutte, et nende hind on vahepeal kolm korda kukkunud, aga see võib olla veidi liialdatult öeldud,? lausus Anier. ?Ma oleksin üllatunud, kui hind jääks alla 100 miljoni Eesti krooni. See ei oleks loogiline.?
    Anieri sõnul oli selge, et Külmhoone müüakse varem või hiljem maha, sest fond tahab alati mingi perioodi pärast ettevõttest väljuda. Praegu on KPC suuromanik EBRD. ?Aga ma ei julge arvata, et omanikuvahetusest turul mingeid suuri muutusi tuleb.?
    Amber Trust II on Soome ja USA investeerimisfondide loodud kinnine fond, mis tahab Baltimaadesse investeerida üle 2 miljardi krooni.
    Investeerida tahetakse tootmisesse, toiduainetööstusesse, teenindusse, transporti ja logistikasse, finantsvahendusse, põllumajandusse ning ehitusse. Praeguseks on fondil Eestis osalus Tallinkis (6,3%), Vettelis (100%) ja Salva Kindlustuses (45%). Mujal Baltimaades on fond sees näiteks Snaiges, Parex Bankas, Utenos Trikotazases, Leedu suuruselt teises jaemüügiketis IKI ja mujal.
    Fond tegi stardipaugu tänavu jaanuaris ning kodulehe andmetel tahetakse pikaajaliselt investeerida peale Balti riikide ka Venemaale.
    Fondi peakontor asub Luksemburgis, investeeringute üle otsustavad koostööd tehes Danske Capital Finland Ltd ja Firebird Private Equity Advisors LLC.
    Praegu otsitakse aktiivselt, kuhu järgmisena raha paigutada. Amber Trusti Eesti esindaja Indrek Kasela sõnul on siiski veel vara välja tuua järgmist objekti, kuhu Amber investeerib. ?Otsimine on püsiv töö, pidevalt analüüsime investeerimisobjekte,? sõnas Kasela. ?Ma ei oska küll öelda, millal järgmise investeeringu otsustame.?
    Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, kuidas Amber Trustile kuuluv Eesti kalatööstus Vettel ostis ära Soome suuruselt teise kalatoodete valmistaja Heimon Kala OY.
    Vähemalt osa Heimon Kala tootmisest plaanib Amber Trust Eestisse üle tuua. Soome jääks pikemas perspektiivis vaid tehas, mis tegeleb värske kala töötlemisega. ?Ühe Soomes asuva tehase paneme me aasta jooksul kinni ja üks jääb järgmisel aastal tööle,? ütles Kasela tookord ostu kommenteerides.
    Amber sai 2003. aastal 37 protsendi Vetteli aktsiate omanikuks ning asus aktiivselt teisi osanikke välja ostma. Kui enne Heimon Kala ostutehingut kuulus fondile sada protsenti aktsiatest, siis nüüd kuulub 15 protsenti Heimon Kala suuromaniku tütrele ning kaks väikeaktsionäri vahetasid oma Heimon Kala aktsiad Vetteli omade vastu. Nende mõlema osalus Vettelis jääb alla 5 protsendi.
    Vettel ise on viimastel aastatel seisnud jalul just peamiselt tänu Amberi rahasüstidele. Mullu oli kalatööstuse kasum 26 miljonit krooni ning majandusaasta aruandest võis lugeda, et lühiajalised kohustused ületasid käibevara peaaegu 10 miljoni krooni võrra. Vetteli käive oli mullu 73,2 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
TextMagic kasvatas poolaastaga müügitulu 30% Poolaastal saadeti läbi platvormi 137 miljonit SMSi
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.