Ajalehetoimetustel on huvide konfliktile erinevad lahendused

Tema teada keegi seda veel rikkunud ei ole. Kokk ütles, et tema juhtimispraktika on selline, et esimesel korral saab ajakirjanik hoiatuse, kuna asi võis juhtuda kogemata. ?Kui see aga kordub, on tegemist rumaluse või pahatahtlikkusega.?

Postimehe majandustoimetuse töötajad peavad informeerima oma aktsiaosalustest otsest juhti, kes siis jälgib ja püüab ära hoida huvide konflikti tekkimise võimalust.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapi sõnul tuleb erapooliku loo kirjutamine kergesti välja. ?Eks aktsionäriks olemine paneb ajakirjanikule suurema vastutuse loo kirjutamisel, sest aktsiaraamatud on avalikud ning ebaadekvaatne kirjutis paistab kohe turuosalistele silma,? lausus Reinap. ?See võib põhjustada nii börsi reaktsiooni kui ka probleeme töökohal.?

Tallinki aktsiaid omava Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu lahendus on lihtne: ?Kui Tallinki teema peaks mulle ette tulema, siis ütlen toimetajale, et mina ei saa kirjutada, olen osanik. Ja probleem ongi lahendatud.?

See-eest Sulev Vedler Ekspressist leiab, et mõnesaja aktsia omamine tema erapooletust Tallinki suhtes ei vähenda.

?Kui kurss mõne krooni võrra ühele või teisele poole kõigub, pole mul eriti võita ega kaotada. Hoopis suuremas sõltuvuses olen asutusest, kust sain eluasemelaenu, õppelaenu ja autoliisingu,? lausus Vedler.

Pärast aktsiaostu pole ta Tallinkist lugusid kirjutanud. ?Seega hetkel ei näe ma mingit huvide konflikti Tallinki, enda ja Ekspressi lugejate huvide vahel,? lausus Vedler.

?Minu nägemus ütleb, et kui majandusajakirjaniku saaks ära osta 10 000 või 20 000 krooniga, lendab ta ikka väga madalalt,? nentis Vedler. ?Eriti kui tema lood võivad mõjutada otsuseid, kus mängus on 10 miljonit krooni. Või 100 miljonit...?