Kui ajakirjanik kirjutab loo firmast, mille aktsionär ta ise on, siis kerkib üles loo sõltumatuse küsimus. Eesti ajakirjanduseetika koodeksis on kirjas: ?Ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast informatsiooni, ei tohi seda levitada eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides.?

Eesti Päevaleht on seda sätet kõige kardinaalsemalt käsitlenud. Nimelt kehtib seal kirjutamata reegel, et börsifirmadest, mille aktsiaid ajakirjanik omab, ta lihtsalt ei kirjuta.

Eesti Päevalehe vastutav väljaandja Aavo Kokk, kes ise Tallinki aktsiaid ostis, on otsustanud nüüd reegli igaks juhuks ka kirjalikult kehtestada. ?Kui ajakirjanikud on investorid, siis võib huvide konflikt suvalisel hetkel lahvatada,? sõnas Kokk.

Tema teada keegi seda veel rikkunud ei ole. Kokk ütles, et tema juhtimispraktika on selline, et esimesel korral saab ajakirjanik hoiatuse, kuna asi võis juhtuda kogemata. ?Kui see aga kordub, on tegemist rumaluse või pahatahtlikkusega.?

Postimehe majandustoimetuse töötajad peavad informeerima oma aktsiaosalustest otsest juhti, kes siis jälgib ja püüab ära hoida huvide konflikti tekkimise võimalust.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapi sõnul tuleb erapooliku loo kirjutamine kergesti välja. ?Eks aktsionäriks olemine paneb ajakirjanikule suurema vastutuse loo kirjutamisel, sest aktsiaraamatud on avalikud ning ebaadekvaatne kirjutis paistab kohe turuosalistele silma,? lausus Reinap. ?See võib põhjustada nii börsi reaktsiooni kui ka probleeme töökohal.?

Tallinki aktsiaid omava Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu lahendus on lihtne: ?Kui Tallinki teema peaks mulle ette tulema, siis ütlen toimetajale, et mina ei saa kirjutada, olen osanik. Ja probleem ongi lahendatud.?

See-eest Sulev Vedler Ekspressist leiab, et mõnesaja aktsia omamine tema erapooletust Tallinki suhtes ei vähenda.

?Kui kurss mõne krooni võrra ühele või teisele poole kõigub, pole mul eriti võita ega kaotada. Hoopis suuremas sõltuvuses olen asutusest, kust sain eluasemelaenu, õppelaenu ja autoliisingu,? lausus Vedler.

Pärast aktsiaostu pole ta Tallinkist lugusid kirjutanud. ?Seega hetkel ei näe ma mingit huvide konflikti Tallinki, enda ja Ekspressi lugejate huvide vahel,? lausus Vedler.

?Minu nägemus ütleb, et kui majandusajakirjaniku saaks ära osta 10 000 või 20 000 krooniga, lendab ta ikka väga madalalt,? nentis Vedler. ?Eriti kui tema lood võivad mõjutada otsuseid, kus mängus on 10 miljonit krooni. Või 100 miljonit...?

Äripäev näeb meeleldi, et ajakirjanikud investeerivad finantsturgudele, soetades börsifirmade aktsiaid või fondide osakuid. See sunnib ajakirjanikku huvi tundma finantsturul toimuva vastu.

Samas kehtib Äripäevas reegel, et ajakirjanikud teatavad aktsiaostudest oma toimetuse juhile. Kui ajakirjanik kirjutab loo või arvamuse börsifirmast, mille aktsiaid ta omab, mainib ta seda artikli lõpus. Samuti on toimetuse liikmetel keelatud osta aktsiaid enne hinnatundliku uudise või artikli avaldamist, kas lehes või Äripäeva online-väljaandes.

?On oluline, et ajakirjanike huvid oleksid väga selgelt deklareeritud toimetuse siseselt, mis enamikul juhtudel välistab ka huvide konflikti,? lausus Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov.

?Juhul kui selline kahtlus võib tekkida, tuleb ajakirjanikul artiklis aktsiate omamine ära märkida. Kriitilistes olukordades, kus artiklil võib olla aktsia hinnale otsene mõju, tuleb delegeerida loo kirjutamine mõnele kolleegile.?

Autor: Lauri Matsulevit?