- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2005 oli rahulik aasta
Seda, et turvateenuste hind on aasta jooksul tõusnud erinevatel põhjustel (põhiliselt personali ja transpordi kulude kasvamise tõttu), kinnitavad peaaegu kõik firmad. ?Mehitatud valve teenuse hind on aasta algusest tõusnud ca 10%,? kommenteeris Securitas Eesti ASi meediaesindaja Kairi Saarend. Tema sõnul võivad hinnad tuleval aastal uuest miinimumtöötasust tulenevalt veelgi tõusta.
Ka Falck Eesti ASi avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul on Falck pidanud oma klientidega läbirääkimisi, et tõsta veidi mehitatud valve teenuse hindasid. Põhjuseks vajadus firma töötajatel palku tõsta. ?Need läbirääkimised on kulgenud edukalt ja meil on võimalus anda turvatöötajatele edasi sõnum, et nende töötasu 1. jaanuarist suureneb,? lisab ta. Siiski tõdeb Lember, et mõne kliendiga läbirääkimised veel kestavad ning osa hinnatundlikumaid kliente on siirdunud mõne nn säästuturvafirma kliendiks.
Äriklientide tehnilise valve hindu korrigeeris Falck selle aasta kevadel, teenuse hind tõusis keskeltläbi 7%. Kaire Saarendi sõnul Securitas Eesti AS 2005. aastal tehnilise valve teenuse hindu eriti ei muutnud. ?Tehnilise valve teenuse ja valveseadmete hind on aga aasta lõikes peaaegu muutumatuna püsinud.?
Uutest firmadest Eesti turvaturul tasub ära mainida kindlasti GSMvalve OÜ, kes pakub turul juhtmevaba GSMi teel töötavat valvesüsteemi.
GSMvalve OÜ klienditeeninduse juhi Arpo Põllu sõnul tuli GSMvalve turule just sellepärast, et ?Eestis ei olnud soodsate hindadega ja paindlikku ning tasemel klienditeenindusega turvafirmat, mis oleks suunatud kodudele ja eraisikutele.?
Põllu sõnul paigaldatakse mujal maailmas juba ammu juhtmeta seadmeid rohkem kui juhtmega, tehnika areneb kiiresti ja tänaseks on see areng ka Eestisse jõudmas. Mingil määral sarnaseid teenuseid pakuvad ka teised turvafirmad. GSMvalve erinevus seisneb selles, et nende seadmed ainult teavitavad klienti toimunud või võimalikust ohust, turvamehed või operatiivtalituse inimese peab klient ikka ise objektile saatma/kutsuma.
Sellel aastal alustas Eestis aktiivset tegevust lätlastele kuuluv turvafirma Grifs OÜ, kuid kardetud massilist klientide ülevõtmist siin tegutsevatelt firmadelt ei toimunud.
Securitas Eesti AS tõi 2005. aastal turule uue videojälgimissüsteemid, mis on hakanud edukalt konkureerima mehitatud valvega.
Ka Falck Eesti sai 2005. aastal hakkama kogu Euroopas ainulaadse asjaga ? avati erakliendi iseteenindusbüroo internetis. Veebipõhine iseteenindusbüroo annab kliendile võimaluse tutvuda viimase kahe nädala valvestuse ja häirete väljavõttega. Lisaks on võimalik vaadata ja muuta oma lepingu kontaktandmeid, valveobjekti kontaktisikuid ja salasõna, tellida lisateenuseid, valveseadmete hooldust jms.
Ivar Lahi, Skorpioni Julgestusteenistuse ASi juhatuse liikme sõnul peab Skorpion oma suurimaks sündmuseks Minutivalve teenusega turule tulemist, sest see võimaldab kliendil maksta reaalselt valves oldud aja eest.
Personalipõud, mida oli turvaturul märgata juba 2005. aastal, jätkub kindlasti veel edaspidigi. Falck Eesti ASi avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul oli neil kõige kiiremal ajal puudu umbes 250 inimest.
Autor: Alar Pardla
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele