Tegemist on osaga riigieelarve strateegiast aastateks 2007-2010. Dokument ei ole siiski veel lõplik, vaid oma ettepanekuid saavad ministeeriumid, avalikkus ja teised asjast huvitatud (näiteks ettevõtted, ülikoolid) esitada jaanuari lõpuni.
Veebruaris saadetakse dokument valitsusse ja alustatakse konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et mais saaks üldised prioriteedid paika panna ja siis alustada konkreetsemate rahakasutusplaanide koostamist.
"Selles väga bürokraatlikus dokumendis pannakse paika tulevaste miljardite kasutamise alused ja suunad," võttis dokumendi sisu kokku kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder. "Tegemist on üldiste tegevussuundadega, see on teadlik ja mõistlik valik - kui midagi väga täpselt ära fikseerida, siis võib dokument hakata Eesti tuleviku arengut piirama ja segama."
Rahandusministeeriumi riigieelarvestrateegia 2007-2010 projektijuhi Siim Sikkuti sõnul tuleb hiljemalt sügiseks suhteliselt täpselt paika panna, milleks struktuurifondide raha hakatakse kasutama.
"1. jaanuaril 2007 peaksime olema võimelised struktuurifondide raha rakendama hakkama," sõnas Sikkut. "See on kahtlemata väljakutse," vastas ta küsimusele, kuidas tagada, et struktuurifondide kasutamise strateegia oleks sõnastatud piisavalt üldsõnaliselt (et raha jagamine oleks võimalikult paindlik) ja samas piisavalt konkreetselt, et Euroopa Komisjon selle heaks kiidaks. "Selle nimel me praegu töötamegi."
Ettevõtluse arengut puudutavas punktis seab strateegia mustand üldeesmärgiks kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutliku majanduskasvu ning tuleb liikuda teadmistepõhise majanduse poole. Muu hulgas on eesmärkideks võetud ettevõtete tootlikkuse kasvatamine töötaja kohta poole võrra ning inimeste innustamine ettevõtlusega enam tegelema.
2007.-2013. aastani saab Eesti EList kokku üle 70 miljardit krooni, struktuuriabi suurusjärk on 7,4 miljardit aastas ehk kokku 52 miljardi krooni. See raha tuleks Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele