Tööjõuvool ELi uutest riikidest jäi olemata

Võrreldes kahe eelneva aastaga ei ole töötajate arv ega sotsiaalkulutused pärast laienemist oluliselt suurenenud. Uute liikmesriikide kodanikud moodustasid alla 1% tööjõust kõikides riikides, v.a Austrias ja Iirimaal, kus nende osa oli 2005. aastal vastavalt 1,4% ja 3,8%.

Mitmetes riikides (Austria, Saksamaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa) on oluline osa elamis- ja töölubadest antud ajutisteks ning hooajatöödeks.

Uuringu kohaselt ei ole otsest seost töötajate liikumise ja piirangute vahel, pigem mõjutavad töötajate liikumist nõudmine ja pakkumine. Sisserännanute tööhõive määr on sarnane kohaliku elanikkonnaga, mõnes riigis (Iirimaa, Hispaania, Suurbritannia) isegi kõrgem. Seega on migratsioon mõjunud sihtriikide majandusele positiivselt - uute liikmesriikide kodanikud ei koorma sotsiaalsüsteeme, vaid aitavad kaasa majanduskasvule. Tuuakse ka välja, et paljudes riikides on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimeste arv suurem kui uute liikmesriikide kodanike hulk.

Pärast laienemist on nii uutes kui ka vanades liikmesriikides tööhõive määr tõusnud.

Sektorite lõikes ei ole sihtriikide töötajate jaotumine viimastel aastatel oluliselt muutunud, seega ei ole uute riikide kodanikud vanade riikide kohalikke töötajaid välja tõrjunud.

Kõigis vanades liikmesriikides kokku on uutest liikmesriikidest pärit tööealise elanikkonna hulgas rohkem naisi kui mehi (vastavalt 58% ja 42%) ning enamik neist on 25-54aastased (73%).

Otsuse tööjõuturu avamise või piirangute jätkamise kohta peavad 12 vana liikmesriiki tegema enne selle aasta 1. maid. Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi avasid oma tööturu uutele riikidele juba 1. mail 2004.

Komisjon leiab, et piirangud tuleks kaotada nii kiiresti kui võimalik.

Autor: ÄP