Pettus ja enesepettus ettevõtte tulumaksuga

Tegelikkus on midagi muud. Tulu maksustamise vormilise edasilükkamise muutsid Eesti rehepapid tõepoolest varjatud tulumaksuvabastuseks. Maksustamata tulu hakkas tegelike, aga ka näiliste investeeringutena välismaale voolama. Nii jõudis maksudena riigieelarvesse ainult 4-5% tulust (enamasti riigiosalusega ettevõtetelt), samal ajal oli ametlik tulumaksumäär (26/74)*100%. Loomulikult ei kavatsenud EL sellist konkurentsimoonutust aktsepteerida ja nõudis, et Eesti peab maksusüsteemi aastaks 2009 ELi direktiividega vastavusse viima. Läbirääkimistel võinuks vastu vaielda, aga peaministrina ütles Kallas oma lapsukesest lahti.

Kallas on ammu ELi bürokraatia rammusal leival, aga tema Eestisse jäänud jüngrid igatsevad ikka veel taga läbirääkimistel mahamüüdud maksuvabastust. Eesti seadus ei ole kooskõlas ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga, mille järgi peab emaühingule jaotatav kasum vähemalt 10protsendise osaluse puhul olema vabastatud tulumaksust. Nii teevadki ettevõtjad ettepaneku selline "pisimuudatus" sisse viia. Nad ei ole ilmselt direktiivist aru saanud. Üldiselt maksustatakse arenenud riikides dividende pärast seda, kui ettevõtete jooksvalt tulult on maks juba sisse kasseeritud. Seega on eesmärk hoida ära vastutava osalusega investorite topeltmaksustamine (jooksvalt tulult ja dividendilt korraga). Ettepanek toob aga päevavalgele seni varjatud tõe - suurinvestorite maksumäär oleks Eestis seejärel null.

Tore, et maksumaksjate liidu juhatus esimees Ivo Raudjärv tunnistab, et "süsteemi muutmata jätmine kätkeb endas ohtu, et löögi alla satuvad topeltmaksustamise vältimise lepingud ja Eestit võidakse tõlgendada kui madala maksumääraga või nullmääraga riiki". Rakendatavad sanktsioonid (soodustustest ilmajätmine) löövad meie majanduse palju põhjalikumalt segi kui Tootsi poolt soustikaussi virutatud leivakannikas. Sellega peletatakse eemale vastutustundlikud investorid, samal ajal itsitavad "makse optimeerivad libainvestorid" pihku.

Tööandjate esindaja Tarmo Kriis väidab, et ei usu sanktsioonide rakendamist, sest meie majandus on peamiste kaubanduspartneritega väga põimunud ja see seaks ohtu nende endi ärihuvid. See on sama rehepapijutt, millega Taavi Veskimägi tõmbas meile kaela miljardi jagu "suhkrutrahvi".

Üksikettevõtte ärihuvid küll Eestit ELi sanktsioonide eest ei kaitse. Eesti rahandusminister Sõerd ei saa käituda küünilise ühepäevaärikana, vaid ta peab mõtlema ühiskonna pikaajalistele huvidele tervikuna. Pealegi veeretatakse sanktsioonide kehtestamisel vastutus temale, mitte mõnele ettevõtjate esindajale.

Euroopalik ettevõtete tulu maksustamise variant on suunatud ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte väärtustamisele. Üldine ettevõtte tulu maksustamise määr on kõrge - mitte madalam füüsilise isiku tulumaksu määrast. Samas vabastatakse ettevõte ühiskonnale kasuliku tegevuse eest tulumaksu mingist osast.

Investoritele antakse valikuvõimalus. Nad võivad teha ise kasumi arvelt riigi ja rahva arengut soodustavaid kulutusi, näiteks töötajate tervise edendamiseks, haridus- ja kultuuriasutuste toetamiseks, vanemateta laste eest hoolitsemiseks jms. Kasumimaksu vähendatakse selliste kulutuste võrra. Ühiskondlikult aktiivsed ELi arenenud riikide ettevõtted maksavad selle tulemusena maksu ainult väikeselt osalt kasumist. Ettevõtete ühiskondlik aktiivsus on üks demokraatliku ühiskonna tugisambaid.

Investor ei ole kohustatud asukohamaa ühiskonna arengu vastu huvi tundma. Tema eesmärk võib olla näiteks teenitud kasumi riigist väljaviimine ja mõnda teise piirkonda investeerimine. Selliselt investorilt kasseeritakse aga tulumaks täies ulatuses riigieelarvesse.

ELi liikmeks saamisega sai äärmusliberaalide maksumängude aeg Eesti jaoks otsa. Liberaal Kallas tunnistas seda liitumislepingut allkirjastades. Nüüd tuleb muutused kiiresti ära teha, et investorid saaksid nendega arvestada.