Ühtlane maksumäär stimuleerib
investeeringuid ja kapitali kogumist ning sellest saavad kasu madalamate ja
kõrgemate tulugruppide esindajad keskklassi arvelt, väidab majandusteadlane
Andres Arrak.
"Levinumad argumendid proportsionaalse süsteemi poolt on lihtsus, odavus ja õiglus. Näiteks USAs tuleks 893 maksuformulari asemele kaks postkaardisuurust blanketti.
Samuti kulub USAs maksude ettevalmistamiseks, advokaadikuludeks, raamatupidamisele jne aastas 100 miljardit dollarit," kirjutab Arrak homses Äripäevas ilmuvas arvamusartiklis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlane maksumäär ei karista edukust ega diskrimineeri kodanikke sissetulekute alusel. Maksukoormus ei sõltu palgatavate advokaatide ja raamatupidajate ning tuttavate lobistide arvust. Erandite puudumine võtab poliitikutelt võimaluse karistada ja premeerida oma vastaseid ja soosikuid. Kasvab usaldus kodanike ja valitsuse vahel ning rahvusvaheline konkurentsivõime, loetleb Arrak proportsionaalse tulumaksu plusse.
1996. aastal avaldas Illinoisi Ülikooli teadlane Gustavo Ventura artikli "Proportsionaalne maksureform: kvantitatiivne analüüs". Ta leidis, et ühtlane maksumäär stimuleerib investeeringuid ja kapitali kogunemist. Mediaanne töötundide arv kahaneb, kuid kõrgematel tuluastmetel on tulemuseks töötundide kasv. Et selle grupi töö efektiivsus on kõrgeim, siis on koguefekt positiivne. Tulude jaotuse suuremat kontsentreerumist võib lugeda negatiivseks, kuid individuaalne jõukus kasvab 2,5%-4,4%.
Positiivse tulemuseni on proportsionaalse maksureformi osas jõutud veel vähemalt kahe uuringu tulemusena: PricewaterhouseCoopersi analüütik John Hawksworth uuris Economisti tellimusel ühtlase maksumäära kehtestamise mõju ning leidis, et võitjateks osutuksid madalamate ja kõrgemate tulugruppide esindajad nö keskmike arvelt.
Teadlased Owens ja Hamilton tegid sarnase uuringu Uus-Meremaa kohta ning leidsid, et kui valitsus tahab vaestele head, siis on erinevate maksuastmete kasutamisest tõhusam vaestele otse raha suunata.
"Ka Eesti maksudebatilt ootaks rohkem tõsiteaduslikke argumente. Maailma teadusajakirjandusest leiab piisavalt materjali. Eesti maksusüsteem on toiminud hästi. Alati leidub neid, kes tahaksid elatuda vaid teiste loodu ümberjaotamisest. Eesti vaene ei ole loodetavasti nii loll, et loodaks liigväikse teki üksteise pealt ära kiskumisega olukorda parandada. Suuremat tekki on vaja, härrased," lõpetab Arrak oma artikli.