Tuul: Reiljan jäägu oma liistude juurde

Seejuures teenuste hinnad (lisaks majutusele näiteks ka giiditeenused, matkade korraldamine jms) paneb paika keskkonnaminister oma määrusega. Teisisõnu astub riik sinna, kus peaks ja mis peamine tahab, tegeleda ettevõtja. Nii võtab riik maaettevõtjalt leiva ja, mis veel hullem, pärsib ettevõtlikkust, mille arendamine erinevates strateegiates on seatud nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu prioriteediks. Reiljan on siinkohal unustanud riigi eesmärgi ehk nagu ütles Savi Turismitalu perenaine Eela Jää peaks riik olema toetav, mitte konkureeriv.

Reiljani vastuväide, et tegemist ei ole kõlvatu konkurentsiga, sest sellega soodustatakse loodusõpet, seiret ja teadustöö korraldamist ning majutusasutused ei tööta kasu saamise eesmärgil, tõestab ettevõtjate kartust. Kui riigi poolt loodud majutusasutus kasumit ei vaja, siis eraettevõtjale on see kindlasti hädavajalik.

Alles aasta alguses loodud Riiklik Looduskaitsekeskuse haldusjuhi väide, et seadusemuudatus on vajalik keskuse põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks meenutab kangesti Väike-Maarja jäätmetehase juhtumit, kus esialgu ehitati valmis tehas ja siis muudeti sellega vastavaks detailplaneering. Kas niimoodi ongi nüüd Eestis kombeks?

Riigikogus teisele lugemisele saadetud seadusemuudatuse vastuvõtmisega luuakse ettevõtjate arvates kõlvatut konkurentsi erasektoriga. Nii on riigi toel lihtne hoida hinnad madalad ja teha aktiivset turundust, arvas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon asepresident Marina Kaas. „Riik on puhkealadel oluliselt rohkem suutnud investeerida nende hoonete kvaliteeti ja teiseks nad asuvad sellistes piirkondades, kuhu eraettevõtja mitte kunagi ei saaks luba,” lisas MTÜ Eesti Maaturismi nõukogu liige Margus Timmo. Mitmed väikeettevõtjad ei taha aga üldse teemal rääkida, sest kardavad, et see pöördub nende vastu.

Lisaks on Reiljani saamisega keskkonnaministriks sumbunud plaan erastada Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkemajad, mis tegelevad turismi- ja majutusteenuse pakkumisega. Riigipoolne teenustepakkumine on igal juhul kahjulik, sest tootes kasumit teeb riik seda ettevõtjate arvelt ja jäädes kahjumisse kulutab asjatult maksumaksja raha. Ettevõtlusega tegelemine ei ole riigi asi.

Nii soovitakski keskkonnaministril Villu Reiljanil käituda enda sõnade järgi ja jääda oma liistude juurde ehk tegelda keskkonnakaitsega, mitte solkida turismiturgu ning jätta ettevõtlus ettevõtjatele.