Uudised
3. oktoober 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sertifikaat pole lihtsalt raamitud paber seinal, vaid usaldusväärsuse garant

Sertifitseerimine mõistena tähendab millelegi vastavuse tõendamist ja seepärast võib see metsaomanikule esmapilgul seostuda ühe järjekordse raamitud paberiga seinal.

Meie piirkonnas on levinud kaks konkureerivat sertifitseerimissüsteemi - FSC ehk Forest Stewardship Council ja PEFC ehk Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes.

Mõlemad on rahvusvahelised sertifitseerimise skeemid ja toetavad säästvat ning headele metsamajandamise tavadele tuginevat metsandust ning kasutavad sertifitseerijana erapooletut kolmandat osapoolt.

FSC skeem on loodud 1993. aastal ja selle alusel on sertifitseeritud üle 73 miljoni hektari metsa enam kui 70 riigis. PEFC skeem on loodud 1999. aastal ja omab 32 erinevat rahvuslikku sertifitseerimissüsteemi, millest 22 on tänaseks leidnud ametliku tunnustuse ja katavad enam kui 191 miljonit hektarit metsa. Ülejäänud kümme süsteemi on alles PEFC tunnustamist ootamas, sealhulgas Eesti oma. Viimasele loodetakse tunnustus saada veel sel aastal.

Seega saame Eestis rääkida FSC märgiga sertifitseeritud metsadest, mida on enam kui miljon hektarit. Paraku peab tunnistama, et pea kõik see mets on riigi omandis olev RMK mets. Sama sertifikaati omavad erametsaomanikud Lembit Laks ja Rakvere metsaühistu on seotud kas omandimuutuse või teiste protsessidega, mis ei luba praegu suuremast sertifitseeritud erametsa pindalast rääkida.

Esiteks annab sertifitseerimine metsaomanikule kindlustunde, et tema metsa majandamise kavandamisel ja selle teostamisel on järgitud kõiki olulisi aspekte, mis tagavad kehtivate nõuete ja heade tavade järgimise. Teiseks võimaldab sertifikaat lisaenergiata tõestada igale koostööpartnerile või asjahuvilisele, et tegemist on usaldusväärse ja vastutustundliku metsaomanikuga. Ja kolmandaks võimaldab ligipääsu sertifitseeritud puidu turgudele.

On tõsi, et on olemas terve hulk kaubanduskanaleid, mis tegelevad ainult sertifitseeritud puidu müügi ja ostuga. Nendele pääsuks peavad olema sertifitseeritud nii metsaomaniku metsad kui ka puidutööstuste tarneahelad.

Kui metsaomanike arvu poole pealt on FSC sertifikaadi asi Eestis üsna nutune, siis tarneahela sertifitseerimisel on viimasel ajal tööstusettevõtjad olnud väga aktiivsed. Samas, kui tööstus tahab saada rohkem sertifitseeritud puitu, siis tuleb siit sertifitseerimissurve metsaomanikele. Juba praegu on meie üks suurim metsafirma- Stora Enso Mets (kellel on FSC tarneahela sertifikaat) käivitanud pilootprojekti grupi metsaomanikega, et muuta neile sertifikaadi saamine mugavamaks ja odavamaks.

Sertifitseerimise puhul on tegemist olulise puiduturgu mõjutava vahendiga ja kuigi see ei anna olulist hinnakasvu, annab sertifikaat omanikule kindlasti turueeliseid.

Väikemetsaomanikule on sertifitseerimine keerukas ja kallis. Seepärast on välja töötatud grupisertifitseerimise skeemid. Selle võimalusega tasub tutvuda ja selleks kasutada kohalikke metsaomanike organisatsioone, kes peavad olema suutelised ka sertifitseerimise kohta informatsiooni jagama.

Lähemal tutvumisel peaks selguma, et hea koostöö korral ei too sertifitseerimine kaasa liigkeerulisi protseduure ja ei esita võimatuid tingimusi. Siiski tasub enne valikut uurida eri sertifikaatide saamise ja hoidmise tingimusi ning kuulata ära senised kogemused.

Eestis on välja arendatud saetööstus, mis on võimeline töötlema kogu Eestist varutud saepalgi ja kindlustama saematerjaliga suure osa Eesti majanduse vajadustest.

Teiste töötleva tööstuse harudega võrreldes on puidu kohapealseks kasutamiseks tehtud investeeringud põhivarasse olnud viimastel aastatel suhteliselt suured, mille tulemusena on saavutatud tugev rahvusvaheline konkurentsivõime.

Viimane suurem 2,6 miljardi krooni suurune investeering tehti Kundas asuvasse haava puitmassi tootvasse tehasesse Estonian Cell, tehas alustas tootmist 2006. aasta kevadel.

Puidu kohapealne töötlemine ja sellele suurema väärtuse andmine on võimaldanud metsaomanikele (sh riigile) puidu eest rohkem maksta. Tänu tööstuse arengule on riigi kui metsaomaniku tulu kasvava metsa ja sortimentide müügist viimase kümne aasta jooksul üle kahe korra suurenenud - 1995 oli riigimetsa metsatulu 450 miljonit, 2005. aastal 1,14 miljardit krooni. Eestis on arendatud kõrge konkurentsivõimega puidu mehhaaniline töötlemine. Saetööstuse arenedes on pidevalt kasvanud ka saematerjali järeltöötlemine.

Saematerjali tootmise kasvades on suurenenud ka kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamine, see tuleneb peamiselt saetööstuse järeltöötluse (hööveldamine, liimpuidu tootmine, sõrmjätkamine jm) kiirest arengust. Eestis kasutatakse või järeltöödeldakse 1,5 miljonit tm saematerjali. Saematerjali näivtarbimine ühe elaniku kohta on 1,14 tm, mille poolest on Eesti Euroopas esirinnas.

Autor: Andres Onemar