Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Märkamatud naised

    Kuulsin hiljuti ühelt keskealiselt riigiametis töötavalt haritud naiselt: "Mulle on selgeks saanud, et koosolekutel ja nõupidamistel naistega ei arvestata. Minuga suheldakse, nagu oleksin ma mittekeegi." Samasuguseid kommentaare olen ma üheksa aasta jooksul Eestis elades kuulnud korduvalt, olles taolist kohtlemist ka ise kogenud.
    Arvan, et eeltsiteeritud Eesti naiste sõnades avaldub kõige ilmekamalt kontrast sellega, mida võiks kuulda naiselt USAs. Sealses ametialases ja avalikus elus lihtsalt ei suhelda naisega kui mitte-kellegagi. Julgen väita, et eraelus kehtib samasugune käitumine, kuigi alati leidub ju erandeid.
    Eesti valitsuselt on raske loota võrdõiguslikkuse edendamiseks konkreetseid samme, välja arvatud need, mida Euroopa Liidu poolt selgesõnaliselt nõutakse või mida õiguskantsler ette paneb. Seda senikaua, kui meie erakonnad ei rakenda võrdõiguslikkuse põhimõtteid oma ridades. Ja sellega ei pea ma silmas vaid mõne üksiku naise kõrgele kohale paigutamist. Võrdõiguslikkusest võib mitte huvituda nii naine kui ka mees. Näiteks Briti peaminister Margaret Thatcher ei ole tuntud võrdõiguslikkuse edendajana, vaid hoopis kui liberaalsele majandusele pühendunud poliitik.
    Kui erakonnad muutuvad oma struktuurilt demokraatlikuks, saab ka valitsus tegeleda tulemuslikult võrdõiguslikkuse küsimusega. Valitsus moodustatakse ju erakondlikul põhimõttel. Erakondade sisemise demokratiseerimise teemat on Eestis juba aastaid käsitletud, aga tegelikke tulemusi pole siin veel näha. Põhjused, miks see nii on, ei kuulu praegusesse arutellu.
    Põhiliselt on probleem meie kultuuris, mis on jäigalt patriarhaalne. Olen kuulnud ka haritud naiste suust Eestis väidet: "Ainult mehed saavad olla poliitikas, sest nad on targemad." Ajaloolasena sirvin ma tihti ajalooraamatuid ja vaatan neis avaldatud riigitegelaste pilte. Mis seal näiteks 20. sajandi kohta silma torkab? Ma näen nendel piltidel mehi, palju mehi, ja siis ma mõtlen nende langetatud otsuste tagajärgedele ... Kas tõesti võib ütelda, et nende meeste otsused, mis tõid kaasa kaks maailmasõda, tohutuid kannatusi ja küüditamisi miljonitele lastele, naistele ja meestele, olid targad?
    Ei saa väita, et me oleme õnnelikud selle üle, kuidas meie ühiskonnas inimest koheldakse. Arvan, et muudatusi paremuse poole saab tekitada vaid hariduse kaudu, nagu see on meie rahva ajaloos ennegi olnud. Siin aga on tõepoolest vaja valitsuse otsuseid õpikute sisu ja hariduse korralduse kohta. Tuleb ka muuta olukorda, kus enamik õpetajaid on naised, mis on suurel määral tingitud madalast palgast koolides. Ei saa veenvalt õpetada võrdõiguslikkust noortele, kui õpetajateks on peamiselt ühest soost inimesed. Osariigis, kus ma USAs elasin, oli samuti probleemiks õpetajate madal palk ja selle tagajärjel domineerisid koolides naissoost õpetajad. Süstemaatiliselt tõsteti õpetajate palka ning olukord muutus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.