Märkamatud naised

Kui erakonnad muutuvad oma struktuurilt demokraatlikuks, saab ka valitsus tegeleda tulemuslikult võrdõiguslikkuse küsimusega. Valitsus moodustatakse ju erakondlikul põhimõttel. Erakondade sisemise demokratiseerimise teemat on Eestis juba aastaid käsitletud, aga tegelikke tulemusi pole siin veel näha. Põhjused, miks see nii on, ei kuulu praegusesse arutellu.

Põhiliselt on probleem meie kultuuris, mis on jäigalt patriarhaalne. Olen kuulnud ka haritud naiste suust Eestis väidet: "Ainult mehed saavad olla poliitikas, sest nad on targemad." Ajaloolasena sirvin ma tihti ajalooraamatuid ja vaatan neis avaldatud riigitegelaste pilte. Mis seal näiteks 20. sajandi kohta silma torkab? Ma näen nendel piltidel mehi, palju mehi, ja siis ma mõtlen nende langetatud otsuste tagajärgedele ... Kas tõesti võib ütelda, et nende meeste otsused, mis tõid kaasa kaks maailmasõda, tohutuid kannatusi ja küüditamisi miljonitele lastele, naistele ja meestele, olid targad?

Ei saa väita, et me oleme õnnelikud selle üle, kuidas meie ühiskonnas inimest koheldakse. Arvan, et muudatusi paremuse poole saab tekitada vaid hariduse kaudu, nagu see on meie rahva ajaloos ennegi olnud. Siin aga on tõepoolest vaja valitsuse otsuseid õpikute sisu ja hariduse korralduse kohta. Tuleb ka muuta olukorda, kus enamik õpetajaid on naised, mis on suurel määral tingitud madalast palgast koolides. Ei saa veenvalt õpetada võrdõiguslikkust noortele, kui õpetajateks on peamiselt ühest soost inimesed. Osariigis, kus ma USAs elasin, oli samuti probleemiks õpetajate madal palk ja selle tagajärjel domineerisid koolides naissoost õpetajad. Süstemaatiliselt tõsteti õpetajate palka ning olukord muutus.