Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööpuudust saab leevendada kõrgema tootlikkusega
Eestis on kõik justkui ilus - inimeste palgad kasvavad ja majanduslik järg paraneb, peale selle on ka tööpuudus praktiliselt olematu.
Samas ei saa selline ilus elu jätkuda igavesti, eriti kui ei pöörata tähelepanu tootlikkuse kasvule.
Tööjõupuuduse ning välismaale tööle minemise suurenev mõju Eesti majandusele annab endast üha jõulisemalt tunda.
Oskustöölisi jääb väheseks ning nende palgad kerkivad põhjendamatult vaid sundseisu tõttu.
Majanduses peab valitsema aga tasakaal, kus sissetulek oleks võimalikult balansis inimese tööpanusega.
Hetkel on see aga Eestis üsna nihkes ning loomulikult ei kurda töövõtjad, küll aga koormab see üsna selgelt tööandjaid, eriti tööstuses ja tootmises. See omakorda halvab aga riiki ja vähendab konkurentsivõimet.
Sellises olukorras peab hakkama mõtlema võimalusele moderniseerida oma tootmist. Tuleb tõdeda, et kaasaegseid masinaid kasutades saaks töö tehtud kvaliteetsemalt ja kiiremini - väheneb praak ning inimlikest eksimustest tulenevad vead.
Piltlikult öeldes: masin ei nõua palka juurde, ei streigi, ei jää haigeks, ei lähe konkurendi juurde ega Soome tööle. Masinad suudavad hõlbustada protsesse ning aitavad muuta igapäevast tööd efektiivsemaks.
Õnneks on inimeste teadlikkus hakanud kasvama. Kui veel aasta-poolteist tagasi vastasid paljud juhid masinapakkumisele "ei", tuues põhjenduseks, et neil on odavam tööl hoida 3-4 lihttöölist, siis nüüd sellise suhtumise aeg on ümber saamas.
Paljud firmad on otsustanud optimeerida tootmist, võttes kasutusele masina, mille haldamisega saab hakkama üks tööline, samas kui varem tegi sama tööd näiteks kolm kätepaari.
Palju on räägitud ka uuest arengukavast Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutuselevõtuks perioodil 2007-2013.
Selles peaks oluliselt laienema võimalus soetada firmadele põhivarana seadmeid ja masinaid, et suurendada efektiivsust.
Senine arengukava, mis lõpeb käesoleval aastal, on peamiselt keskendunud firmade käimapanemisele ja koolitusvõimaluste pakkumisele.
Arengukava detailid peavad selguma täpsemalt aga juba enne selle aasta lõppu, novembrikuu jooksul. Siis on võimalik anda ülevaade võimalustest ja valikutest, mis seisavad ees juba õige pea.
Vaid tootlikkuse kasvuga suudame Eestis jätkata võimsat majandusimet ning sellele aitavad kaasa investeeringud tulevikku.
Homsele on vaja mõelda juba täna.
Pakendikeskuse poole pöördus klient, kelle juurest oli viimase paari kuuga läinud välismaale kolmandik tootmise töölistest.
Leidsime koos neile sobiva pakkeliini, tänu millele said nad vähendada oma olemasolevat töötajaskonda veelgi. Endise 30 inimese asemel piisas nüüd vaid kuuest töötajast, et tagada sama tootmisvõimsus.
Konkurentsis püsimiseks tuleb astuda jõulisi samme ning langetada tarku otsuseid.
Pakendimaailm on pidevas muutuses ja arengus, kus pakendi välimus saab turunduse lahutamatuks osaks - erinevad trükivõimalused, kasutusfunktsioonid ning sihtotstarbed muudavad toote pakendi ka magnetiks, mis püüab pilku, tõstab esile toote ja teeb reklaami firmale.
Investeering seadmetesse aitab motiveeritud tootjal laieneda ka väljapoole Eesti piire, kuna mahud kasvavad, võimaldades oma toodangut turustada laiemalt.
Autor: Risto Leidsaar