Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turg on parem lahendus kui Skandinaavia tee

    Suuremal osal arenenud riikidest on raske tulla toime globaliseerumise ja konkurentsiga madalapalgalistest maadest. Seevastu Skandinaavia riikidel - Taanil, Soomel, Norral ja Soomel - näib see olevat õnnestunud.
    Skandinaavlaste majanduskasv on muidugi tagasihoidlik. Nende keskmine aastane SKP kasv 1995-2005 oli 2,2%, samas kui ülejäänud 15-liikmelise ELi kasv oli keskmiselt 2,8%. Aga per capita SKP ja töötuse näitajad on Skandinaavias head. Keskmiselt oli Skandinaavia riikide per capita SKP 39% kõrgem kui teistel ELi riikidel ning nende keskmine töötuse tase püsis 6,7% juures, võrreldes ülejäänud vana Euroopa 8 protsendiga.
    Mis on Skandinaavia riikide edu saladus? Üks seletus on, et heade majandusnäitajate taga on Rootsi julge tooteturgude liberaliseerimine, Taani asenduspalkade süsteemi karmistamine ja Soome Nokia ime.
    Aga need tegurid suudavad Skandinaavia riikide edu vaid osaliselt selgitada. Madalal töötuse tasemel ja kõrgel per capita SKP-l on ka üks väga otsene põhjus: riigitöötajatel on hõivatute seas väga suur osakaal. Kui töö erasektoris pole enam konkurentsivõimeline, siis tundub töö riigisektoris tööhõive suurendamiseks lihtsa lahendusena.
    Skandinaavia riikides on riigi osakaal tööandjana jahmatav. Rootsis on 33,5% "sõltuvatest hõivatutest" (tööhõive, millest on välja arvatud iseendale töö andjad) ning Taanis 32,9%. Skandinaavias keskmiselt töötab riigisektoris 32,7% tööjõust, samas kui ülejäänud 15-liikmelise ELi keskmine on 18,5%. Saksamaal, mis on Euroopa kõige suurem majandus, on riigisektori osakaal tööhõives vaid 12,2%.
    Seega aitab valitsus tööandjana piirkonna töötuse madalal hoida. Veel enam, see seisab suuresti ka kõrgete per capita SKP näitajate taga, sest riigiametite loodud lisaväärtus moodustab osa SKPst. Skandinaaviamaade riigitulude arvutamise reeglid näevad ette, et valitsussektori panust SKPsse arvestatakse turuhindade puudumisel riigisektori töötajatele makstavate palkade alusel, sõltumata sellest, kui tootlikud või kasulikud need töökohad on.
    Piltlikult on Skandinaavia riikide erinevus näiteks Saksamaast järgmine. Sakslased koguvad osa erasektoris loodud lisaväärtusest maksudena kokku ning maksavad selle raha siis töötutele abirahana välja. Skandinaavlased aga annavad töötutele töölaua ja arvestavad töötu abiraha osana riigisektori loodud lisaväärtusest ning seega ka osana SKPst.
    Peale Skandinaavia edu taga peituva raamatupidamistriki aitab riigisektori suur osakaal tööhõives selgitada ka üht kõige tõsisemat probleemi, millega lääne majandused täna silmitsi seisavad.
    Kapitali vool madalapalgalistesse maadesse, spetsialiseerumine, tootmise ja teenuste riigist väljaviimine ning sisseränne on lihttööliste hinda kõikjal lääneriikides langetanud. Ometi ei taheta tegelikel palkadel lasta arusaadavatel sotsiaalsetel põhjustel langeda.
    Kui riigid tahavad oma lihttööliste (või vähemotiveeritute) sissetulekut samal tasemel hoida, siis on neil neli võimalust. Parim neist on oskusteta töötajaid koolitada, aga see on keerukas ja aeganõudev protsess.
    Lühemas perspektiivis jääb kolm võimalust. Esimene neist on sundida erasektorile peale miinimumpalga nõuded. Selle strateegia on valinud enamik ELi maid, eriti Saksamaa. Selle tulemuseks on aga massiline tööpuudus.
    Teine võimalus on maksta asenduspalga asemel palgatoetusi. See ühtlustab palkasid, mis on vajalik, kui tahetakse saavutada kõrget tööhõivet ilma lihttööliste palku langetamata. Selle strateegia on valinud USA, mis pakub teenitud tulu põhjal arvestatavaid maksusoodustusi. Ka tänavune Nobeli majanduspreemia laureaat Edmund Phelps on seda lahendust pooldanud. Kolmas võimalus on Skandinaavia tee, kus palgad hoiab kõrgel valitsuse nõudlus tööjõu järele.
    Kui paljud majandusteadlased peavad halvimaks Saksamaa ja parimaks Ameerika strateegiat, siis Skandinaavia lahenduse võib paigutada nende vahele. On igatahes parem lasta inimestel linnaparke koristada või laste ja vanurite eest hoolitseda kui mitte midagi teha, nagu Saksamaal. Isegi kui see kunstlikult SKPd paisutab, tehakse midagi kasulikku ära.
    Samas võib siiski veelgi paremaks pidada seda, kui selle üle, mida piiratud oskuste ja vähese motivatsiooniga tööjõud toota suudab, otsustab turg. See räägib USA palgatoetuste süsteemi kasuks. Seega on Skandinaavia tee küll rohkem kui vaid raamatupidamistrikk, aga see pole ka parim viis globaliseerumise väljakutsetega toime tulemiseks.
    Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA mai tööturu raport kergitas võimalust uueks intressimäära tõstmiseks
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.