• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 01.11.06, 00:00

Intressi fikseerimine suurendab riski

Ühes Euribori tõusuga on pangad välja tulnud uue suurepärase tootega - kliendil on võimalik laenuintress fikseerida.
Pank saab teenuse eest õigustatud tasu ja klient saab... suurema riski. Just nimelt suurema, mitte väiksema, nagu üritavad seletada pangad.
Miks ma nii väidan? Riski maandamine tähendab sissetulekute ja väljaminekute sõltuma panemist samadest mõjuritest. Ei hakka siinkohal väga sügavale majanduse toimemehhanismidesse laskuma, aga pakun mõtlemiseks välja järgmise seoste ahela.
Alustame Euriborist. Kui intressid tõusevad, siis üldjuhul tähendab see, et majandusruumis, kus intress tõuseb, läheb parasjagu päris hästi. Ehk kui Euribor tõuseb, on Euroopa majanduste trend positiivne.
Eesti majandus on üks maailma avatumaid. 80% meie avatud majanduse kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu riikidega. Seega, kui Euroopa majandustel läheb hästi, siis peaks hästi minema ka Eesti majandusel. Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus, järelikult läheb ka Eesti majandusel hästi.
Kui Eesti majandusel läheb hästi, läheb tõenäoliselt hästi ka firmal, kus sa töötad.
Kui sinu tööandjal läheb hästi, saab ta sulle rohkem palka maksta. Palgatõusu võimalust suurendab kõrge majanduskasvuga tavaliselt kaasnev kõrgem inflatsioon.
Nagu näha, kehtib seos: kui Euribor tõuseb, siis tõusevad ka inimeste sissetulekud. Järelikult on Euribori tõusust tingitud intressitõus ja sellest tulenev väljaminekute kasv juba kaetud. Täiendava intressimäära fikseerimisega saavutatakse riski kahekordne katmine ehk tegelikult võetakse hoopis teise katmise jagu uut riski.
Jah, väidate, et kirjeldatud seos ei pruugi üks-üheselt kehtida. Kui tugev see korrelatsioon siis on? Ütlen ausalt, täpset numbrit ei tea. Mõni majandusmatemaatik võiks selle välja arvutada ja tulemuse Äripäevale saata. Aga kui eeldada, et seos on 80%, siis sellise jada kogu tõenäosus on nelja seose juures 80% neljandas astmes, mis oleks 41%. Vaevalt, et kellegi sissetulekust rohkem kui 41% kulub pangalaenu intressi teenindamisele. Pangad vist ka ei lubaks seda.
Seega on meie sissetulekutes Euribori tõusule piisavalt loomulikku katet ja riski pole vaja täiendavalt maandada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele