Puhas õhk algab ventilatsiooni torustikust

Soomes on allergia- ja astmaliidu ja Rakennustietosäätiö RTSi eestvedamisel viidud läbi ehitusmaterjalide klassifitseerimine puhtuse järgi. Kõik ehitusmaterjalid jagatakse kolme klassi, millest kõrgeima tähis on M1. Madalama klassi M2 tooteid iseloomustab lenduvate ainete ja osakeste hulk, mis on ligi kaks korda suurem kui klassil M1. Viimase klassi M3 moodustavad materjalid, mida ei klassifitseerita.

Uponor on innovatiivsete lahenduste arendajana teinud pikaajalist koostööd Soome allergia- ja astmaliiduga. Koostöö tulemusena on sündinud plastist õhukanalistik eramule, mis on klassifitseeritud kõrgeimasse puhtusklassi M1.

Plastiksüsteemi torude ja liitmike valmistamisel on oluline, et kasutatav materjal oleks inimesele ohutu, ei eraldaks ebasoovitavaid aineid ega korrodeeruks. Seepärast on sobivaks materjaliks tunnistatud toiduainetööstuses levinud polüpropeen, mis on kaalult kerge ja lihtsalt lõigatav.

Juba tootmise käigus pakitakse iga liitmik eraldi plastkotti, torudel suletakse otsad tihedalt korkidega. Paigaldades torustikku, eemaldatakse korgid/kotid vahetult enne ühenduse tegmist ning tööpäeva lõpus pooleli jääv torustik tuleb puhtuse eesmärgil taas korkidega sulgeda.

Kahjuks on levinud komme, kus viimistletavat maja püütakse kuivatada, lülitades sisse ventilatsioonisüsteemi. Nii toimides kuivab küll maja, kuid õhukanalistik määritakse ehitustolmuga põhjalikult. Jättes ventilatsioonisüsteemi pärast ehitise valmimist täiendavalt puhastamata, hakkab süsteem koos sissepuhutava õhuga levitama ka tolmu.

Veel mõned aastad tagasi oli ventilatsioonitorustiku ehitamisel ainsaks alternatiiviks valtsteras.

Metallist ventilatsioonitorustikku kasutati nii suurehitustel kui ka eramajades. Kuid nagu veevarustus- ja küttesüsteemide puhulgi, on metalltorustike tootmise tehnoloogiast ning materjali omadustest tingitud eripärad suunanud arengu plastide poole ka õhukanalite puhul.

Olulist rolli plasti võidukäigul on kahtlemata mänginud metallide järjest tõusev hind. Probleemiks on olnud ka terastorude valtsimisest tingitud ebatasane sisesein, mis koos tekkiva staatilise elektriga seob tolmu, tekitades nii soodsa keskkonna bakterite ja mikroosakeste levikuks. Kõik see on sundinud otsima materjale, millest toodetud torudel oleks siledam sisesein, kogu süsteem oleks kergekaalulisem ja lihtsamalt töödeldav.