Muide, mõned geniaalsemad analüütikud lähevad isegi niikaugele, et kasutavad nn alusinflatsiooni mõistet: see on saadud juba algse tarbijakorvi enda piiramise alusel, nimelt see aluskorv ei sisaldavat ei toiduaineid, alkoholi, kütuseid, tubakat, … .
Võib ainult aimata, et kui piinlik võiks sellel arvul 4,7 olla, sest lisaks sellele, et ta peab esindama hoopis ühte teist näitu, lisaks sellele on teda manipuleerimise käigus räigelt sogatud. Nimelt on selles arvus komajärgne osa matemaatiliselt tegelikult täielik mõttetus, ehk peenemat öeldes mitte enam kahtlane ehk hägus arv, vaid täiesti mõttetu kõrvalosis.
Veelgi õudsem on mõelda endele vaestele reaalarvude piinatuste määradele, mis peavad esinema ametlikel lavadel sellistes rollides, mis kajastavad SKT-de rahvusvahelisi võrdlusi või kasvutemposid. Esiteks, juba selle pärast, et need reaalarvud peavad ametlikult esindama sisuliselt hoopiski vist mingite kompleksarvude taoliste konstruktsioonide suhteid, seega aariaid hoopis teisest ooperist ja kõrgemast hääleklassist.
Asi on selles, et statistiline ametlik SKT näib matemaatiliselt sisaldavat jällegi nii reaalosa kui ka virtuaa/imaginaar osa. Reaalosa on näiteks see, et kui mees viskab päeval asfalti ja pistab õhtul palga ehk tulu reaalselt kroonide kujul tasku. Imaginaarosa oleks aga see, et statistiliselt ta õhtul justkui paneb tasku veel sellele lisaks oma eramu arvutusliku öö-päevase renditulu, mida ta imaginaarselt ka iseendale kinni maksab vms.
Ja mis veelgi hullem, eurostati järgi tuleb rahvusvahelisteks tulude võrdluseks riigi SKT transformeerida turu seisukohalt väga häguse imaginaarosaga PPS (ostujõu pariteedi) valuutasse, mis üldiselt ei näi üldse arvestavat lokaalset hedoonilist osist (kohvitassi hind Eiffel’i tipus loetakse ilmselt samaväärseks mistahes euroliidu tornide keskmise tassihinnaga).
Aga üks hea omadus on PPS valuutal kahtlemata küll, sest võrreldes tegelike valuutade vahetuskurssidega, see valuuta tõstab vaeste liikmesriikide majandustaset võrreldes rikastega tunduvalt kõrgemale ning vastupidi. See fakt aga aitab vähendada rikaste koormust vaste toetamisel. Veelgi olulisem, vaeste liikmesriikide poliitilisel eliidil aitab see konstruktsioon kõvasti rohkem saba tõsta.
Muide, ülaltoodud väidetes kompleksarvude kohta võib peituda siiski ainult terake tõde. Kuid üsna kindel näib olema see, et tänapäeva matemaatika tunneb ennast vist kõige lahedamalt majandusrollides siis, kui ta on esineb juhusliku hägusa suuruse kostüümis. Sõnaga, kui publik kõnesolevat 4,7-set võtaks vastu ja tõlgendaks nagu hägusat suurust (jaotusteadust pole), ja seda teatava tõepäraga (tõenäosusega). Seega, see ei ole konstruktsioon, mida saaks sülearvutis kohe kiiresti ja ilma igasugu kohandamiseta kasutada mistahes riikide rangeks järjestamiseks (muide usa’s olevat isegi natuke teistsugune metodoloogiline filosoofia arutamise aluseks) või mida taolist. See ei ole sama usutav arv nagu nt paljukordselt vähem kaudselt mõõdetav SKT maht nominaalis, seega viimasega samasse tabelisse mittesobiv.
Ülo Ennuste on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna erakorraline vanemteadur.