The Economist: Eestil on õigus, Amnesty International eksis

Maineka majanduslehe The Economisti meelest Amnesty International oli enne apoliitiline organisatsioon, mis keskendus poliitvangide olukorrale, kuid nüüd on muutumas suvaliseks vasakpoolseks survegrupiks, mis räägib globaliseerumisest.

The Economisti arust oleks Eesti võinud peale Nõukogudel Liidu lagunemist venelased lihtsalt koju saata. Kuid selle asemel andsid nii Eesti kui Läti kutsumata külalistele valikuvõimaluse: minna koju Venemaale, jääda Vene kodanikena Eestisse, võtta Eesti kodakondsus, tingimusel, et muulased õpivad ära riigikeele või jääda mittekodanikeks.

The Economisti meelest tundus valik õiglane, kuid kohe algas kisa diskrimineerimise pärast, mitte ainult Vene valitsuse poolt, vaid ka lääne inimõiguslaste leerist.

Eestlased ei kohkunud tagasi, märkis leht. Kõigile soovijatele kodakondsuse andmine oleks olnud katastroof. Eestlaste plaan toimis: rohkem kui 100 000 nõukogude sisserändajat on õppinud ära eesti keele ja saanud kodanikuks.

The Economisti arvates on võimalik arutada selle üle, mis tasemel peaks kodakondsuse soovija keelt oskama, kes peaks õpingute eest tasuma jne, kuid mitte ründama toimivat süsteemi, mida Amnesty Internationali inimõiguslased teha üritavad, nõudes Eesti kodakondsus- ja keeleseaduste radikaalset muutmist.

The Economisti hinnangul on raport Amnesty piiratud ressursside raiskamine ja halb uuring. Majandusleht soovitab inimõiguslastel vaadata Valgevene ja Venemaa poole, kus on tõelised probleemid.