Põhja-Euroopa gaasitoru arutelu pöördus teravaks

Oma ettepanekute esitamiseks keskkonnamõjude hindamise programmi on aega 16. veebruarini, misjärel valmib järgmise aasta suveks keskkonnamõju hinnang. Venemaalt Saksamaale suunduva toru omaniku Nord Stream AG kommunikatsioonijuht Jens D. Müller ja juriidilise poole eest vastutav Barbara Kallnik pareerisid osavõtjate küsimusi vaheldumisi ja põhjendasid gaasitoru rajamise vajadust kasvava Euroopa Liidu nõudluse ja turuga.

Nende sõnul on valitud teekond majanduslikult kõige otstarbekam. Samas võimalikku toruprojekti tasuvusaega Müller nimetama ei soostunud, lisades vaid, et ettevõtte aktsionärid on selle läbi mõelnud. "Tegemist on äriprojektiga," kinnitas ta.

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (Centre for European Policy Studies - CEPS) analüütik Alan Riley ütles möödunud nädalal intervjuus Äripäevale, et tema arvates on Põhja-Euroopa gaasitoru rajamine küsitav. "Venemaa ja Saksamaa mõtlesid sellele välispoliitiliselt, kuid tundub, et arvestamata on jäetud majanduslik tasuvus," rääkis ta. "Minu küsimused on, kuidas saab teenida kasumit, arvestades toru ehituse ülikõrget hinda. Ja kust tuleb gaas, kui ühtegi uut gaasivälja pole välja arendatud?" küsis Riley.

Mülleri sõnul on nad lepingutega juba katnud esimese toru ehk 27 miljoni kuupmeetri gaasi tarned ja seega probleeme ei tohiks tekkida. Tarneküsimustega soovitas ta pöörduda Gazpromi poole.

Keskkonnaeksperdiks on Nord Stream palganud Rambolli Instituudi teaduri Jörg Bo Larseni, kelle sõnul on plaanis uurida keskkonnamõjusid igakülgselt - alates mõjust veele, kaladele ja lindudele, lõpetades kokkupuutega võimalike uputatud keemiarelvadega ning ehitusraskustega.

Samuti ei kardeta toru purunemist ega terrorirünnakut, sest toru on ehitatud tugevast materjalist ning Mülleri sõnul gaasitoru ründamine terroriste ei huvita. "Selliseid asju pole maailmas juhtunud," lisas ta.

Keskkonnamõjude hinnangud ja load taotletakse Saksamaalt, Venemaalt, Taanist, Rootsist ja Soomest ning toru rajamiseks on tarvis kõikide riikide heakskiitu.

Kuigi kaudselt on arutelusse kaasatud ka teised Läänemere riigid, sealhulgas Eesti, puudub neil sõnaõigus. Samuti ei tehta eraldi gaasitoru ehituse keskkonnamõjude hinnangut Eestile.

Kallniku sõnul ei puuduta toru Eesti majandusruumi, mistõttu puudub vajadus saada siit ehitusluba ning teha keskkonnauuring.

Seepeale esitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv palve selline uuring siiski teha.