Eurobaromeetri sügisel tehtud uuringust selgub, et eestlaste rahulolu elu ja Eesti arenguga on viimase poole aastaga tunduvalt kasvanud, jõudes Euroopa Liidu riikide keskmisele peaaegu järele. Läti ja Leedu elanike rahulolu jääb eestlaste omale alla.

Kui pool aastat tagasi tehtud uuringus arvati, et elu eriti paremaks ei lähe, siis nüüd on suhtumine muutunud, eestlased suhtuvad nii oma olevikku kui ka tulevikku väga positiivselt. Nii annavad eestlased tunduvalt optimistlikumaid hinnanguid nii oma riigi majanduslikule arengule, tööhõivele ning isiklikele arenguvõimalustele kui teised ELi liikmesriigid, kus tervikuna domineerib pigem usk stabiilsusesse ja ollakse võrreldes Eestiga oluliselt pessimistlikumad.

"Selle põhjuseks on hea elujärg ja majanduskasv," kommenteeris suurettevõtja Enn Veskimägi. "Palgad on kahe viimase aastaga oluliselt kasvanud, igaüks on saanud laenata nii palju, kui on tahtnud, ja seetõttu on ka elujärg paranenud. Heaolu on kasvanud, kuigi see tuleb suures osas sisemisest tarbimisest," lahkas ta eestlaste käekäiku.

Ainuke eluvaldkond, kus hinnang teiste liikmesriikide keskmisele alla jääb, on sotsiaalsfäär - majanduslik edu ei ole sotsiaalseks heaoluks transformeerunud.

Rahulolu kandub üle ka suhtumisse Euroopa Liitu. Kui aasta tagasi oli toetus Euroopa Liidule kõikide aegade madalaim, siis praeguseks on see jõudnud rekordtasemele, ulatudes 56 protsendini, mis on kolme protsendipunkti võrra kõrgem kui liikmesriikide keskmine. Tundub, et paljud on euroliidu nüüd omaks võtnud ja suurem osa kodanikest on arvamusel, et liikmelisus on positiivselt mõjunud Eesti majandusele, tööhõivele, elatustasemele ja põllumajandusele.

"Ma ütleks, et seda kõike võib isegi kergeks eufooriaks nimetada, mis näiteks majanduskasvu languse ja keskpanga intresside tõusuga hakkab ilmselt varsti tagasi tõmbuma," hindas Veskimägi eestlaste optimismi.