- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väljakutse nr 1: leida talent
Praegune tööjõupuudus näitab, et inimressursi olulisust ei saa kunagi ülehinnata. Seni on tööjõuressursi kvaliteedi parandamisest ning Eestis hoidmisest rääkides näidatud näpuga riigi poole.
Tegelikult saavad Eesti ettevõtted samavõrra tööjõu arengule kaasa aidata, kui nad julgevad võtta nii kodu- kui ka välismaise talendi palkamise riski.
1943. aastal märkis Winston Churchill, et tuleviku impeeriumid on teadmistepõhised, üha tähtsamaks saab võitlus talendi üle.
Õnneks läheb meil hästi. Ent ei maksa arvata, et võitlus talendi üle on "nende" probleem ja "meid" see ei puuduta. Oma majanduslikku portreed imetledes võime varem või hiljem end täbarast olukorrast leida. Siinsed palgakulud on muutunud juba liiga kõrgeks, et Aasia ja ülejäänud Ida-Euroopa riikidega konkureerida. Odav tootja me enam ei ole, kallis ja kvaliteetne tootja veel ei ole.
Seega leiame ennast tühermaalt, kus suurt eelist pole. Maailma silmis oleme perifeeria, suuri maavarasid siin ei leidu ning meie rahvaarv on 15 aastat vähenenud. Peame leidma uue niši. Aga millise?
Tuleb mõista, et heade ideede arv maailmas on piiramatu ning just talent on see, kes ideed kokku paneb ja reaalsuseks teeb. Hiljutine Economist andis hea ülevaate sellest, kuidas talendi puudus ei vaeva enam ainult globaalseid korporatsioone, vaid puudutab pea kõiki. Eestis talenti on, ent kahjuks on see käest lastud. Välismaale siirdunud arstid on selle heaks näiteks.
Seega tuleb esmalt leida talent, kas Eestist või mujalt. Välismaale siirdumises ja seal kogemuste omandamises ei ole iseenesest midagi halba, ainult et riik peaks rohkem vaeva nägema, et oma talenti koju meelitada. Teiseks tuleb välismaist talenti siia tuua, nii töötajaid kui ka üliõpilasi. Näitena võib tuua välismaistele oskustöölistele viisa andmise, mida Austraalias ja Uus-Meremaal juba mõnda aega edukalt tehakse.
Kuigi eestlaslik ksenofoobia ei ole tihti võimeline enda kõrval nägema välismaalasest töötajaid erineva nahavärvi ja uskumustega, tuleb sellest üle saada, sest üksi oma jonni ajades jäämegi kohapeale tammuma.
Kolmandaks on oluline, et ettevõtjad julgeksid võtta välismaalt talendi palkamise riski.
Lisaks materiaalsele motivatsioonile on oluline ka väljakutsuvaid eesmärke seada, mis eeldavad enamasti ettevõtte väljumist Eesti turu piiridest. Julgete plaanidega ettevõte on ka välismaise talendi jaoks atraktiivne.
Autor: Indrek Vainu
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele