Arutu palgatõus tõi Ungaris kriisi

Pärast seda, kui Ungaris said 2002. aastal võimule endised kommunistid ja tõstsid 50 protsenti riigiteenistujate palka, on riigi majandus üha halvenenud: tööpuudus, välisvõlg, inflatsioon, eelarve puudujääk ja inimeste rahulolematus kasvavad. Eurole üleminek on edasi lükatud. Iga järgneva aasta palgaläbirääkimised on viinud tülide, ähvarduste ja streikideni.

Äripäeva küsitletud majandusekspertide sõnul võib sarnane stsenaarium korduda ka Eestis. Nii on majandusteadlase ja ettevõtja Lauri Luikeri sõnul palgareformi tulemusena praegu palgad Ungari riigisektoris keskmiselt 25% võrra kõrgemad kui erasektoris. "Oluline on aga võrdlus Eestiga - siin on riigisektori palgad kohaliku erasektori omadest pidevalt üle 27% kõrgemad juba viimased viis aastat ja ilma ennakkasvu tekitamata," hoiatas ta.

Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik

Küsimused on tendentslikud ja näitavad kas tahet asja ebaobjektiivselt valgustada või mitte kursis olekut majanduse aabitsatõdedega.

Lauri Luiker, majandusteadlane ja ettevõtja

Kodumaisest erasektorist on riigiametite palgatase keskmiselt ligi kolmandiku suurem. Kui meediast on tekkinud ettekujutus 6000 krooni kuus saavatest politseinikest, siis politseiameti ligi saja ametniku keskmine kuutasu oli 2005. aastal 19 000 krooni. Kui lisada sellele kahe aasta palgatõus, oleme juba saavutanud 25 000 krooni taseme.

Esmajoones on tarvis lahendada tööturu küsimused - tööealiste hõive suurendamine, pensioniea kiirem tõstmine, välistööjõu liberaalsem kohtlemine.

Olev Laanjärv, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige

Kunstlikult loodud surve palga kasvule võib kaasa tuua pankrotilaine, töötuse suurenemise ja inimeste lahkumise riigist. Kunstlik palkade ülespuhumine konkurentsivõimet ei suurenda. Kavandatav palgareform on nagu lamaja löömine, lamaja rollis on väikeettevõtja.

Urmas Varblane, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor

Kui tõsta riigiametnike palka 100% kõigil, on erasektor hädas, nemad ei saa seda väljakutset vastu võtta. Tootlikkuse mõõtmine on ju riigisektoris kulupõhine - saan enam palka, on ka tootlikkus suurem.