Kasiinode mõju mänguturule on Eestis viis
korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kirjutas Eesti Ekspress.
Kui Euroliidus saavad kasiinod endale igast mängimisele kulutatud kroonist (s.t kulutused loteriidele, kasiinodele, mänguautomaatidele, bingole, spordiennustustele jms) keskmiselt ligi 15 senti, Eestis aga 74 senti. Vahe on viiekordne.
See huvitav tõsiasi selgub mullu suvel Euroliidu mänguteenuste turu kohta tehtud uuringust, mille koostas Euroopa Komisjoni tellimusel Šveitsis asuv võrdleva õiguse instituut.
Eesti kohta tõi uuring välja, et meil töötas samal ajal ligi 2000 mänguautomaati ja 75 mängulauda. Aastatel 1992-2005 avati siin 75 kasiinot, mida opereeris 15 firmat.
Ehk siinsel kasiinoturul valitseb mitmeid kordi karmim konkurents, kusjuures Luksemburgi turu maht oli Eesti omast üle nelja korra suurem.
Uuring märkis, et Eestis tegutseb üks kasiino või mängusaal iga 538 täiskasvanud elaniku kohta. 2004. aastal külastas kasiinosid 17 protsenti elanikkonnast ehk peaaegu iga kuues elanik.
Seotud lood
Manchester võitis hiljuti Suurbritannia
esimese superkasiino loomisõiguse konkursi, kirjutas Guardian Unlimited.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Viimased uudised
Välisnõudlus taastus aeglase tempoga
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele