- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
"Ei kinnita ega lükka ümber," kõlab Parvel Pruunsilla napp vastus küsimusele, kas BIGi kasum suurenes mullu võrreldes 2005. aastaga kaks korda ehk kasvas 63,3 miljonilt kroonilt umbes 120 miljonile. BIGi omanike ja juhtide sõnul pole grupi konsolideeritud aastaandmed veel koos.
Mehed on viimastel aastatel võtnud dividendidena välja osa kasumist, enamiku aga investeerinud omakapitali.
Parvel Pruunsild peab edu aluseks seda, et nemad hakkasid esimestena väikelaenudega tegelema. "Tuleb oma aeg ära oodata," mõtiskleb Pruunsild. "Ega 90ndate aastate algul osanud keegi arvata, et selline tarbimistrall lahti läheb."
Pruunsilla sõnul on samuti oluline hea juhtkond. "Omanikud igapäevasesse töösse ei sekku," räägib Pruunsild. "Käsuliinid on korras ja subordinatsioon paigas."
Vahur Volli sõnul on nad kogu aeg keskendunud vaid ühele asjale - BIGi arendamisele. "Me pole kunagi läinud kaasa selliste projektidega nagu näiteks punase elavhõbeda hullus," muigab Voll.
Samas tunnistab Voll, et vähemalt kord kvartalis on nende juures käidud pinda sondeerimas, et äkki soovivad omanikud oma rahamasina maha müüa. "Nii kaua, kuni näeme arenguruumi ja suudame raha kaasata muul viisil, ei vaja me investorit ega kavatse ka börsile minna," annab Voll mõista, et vähemalt praegu neil müügihuvi pole.
Kui veel mõned aastad tagasi suhtuti BIGi eelarvamusega, et sealt küsivad laenu inimesed, kes pankadest laenu ei saa, siis poolteist aastat tagasi saadud pangalitsents ja laialdane reklaamikampaania on firma mainet muutnud.
BIGi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul on ka turuolukord sedavõrd muutunud, et neid inimesi, kes teistest pankadest raha ei saa, peaaegu enam polegi.
Vahur Volli sõnul käib agressiivne reklaamimine nende pakutava kauba turunduse juurde. "Kui tahad väikelaenu palju müüa, pead olema kogu aeg pildil," räägib ta. "Tarbimislaen on mõnikord puhas impulsstoode." Volli hinnangul on ka suurpangad tarbimislaenude osatähtsust tõstnud. "Universaalpangad imbuvad vaikselt, ilma kärata meie nišši," tõdeb Voll.
Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke ja SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee ütlevad kui ühest suust, et BIGi kui krediidiasutuse tulek pole pangandusturgu mõjutanud. "Pigem on hoopis suured pangad nende mängumaale trügimas," nendib Raasuke. Altvee hinnangul on BIG jätkuvalt agressiivne tarbimislaenude turul.
Targo Rausi sõnul pole BIG teistelt pankadelt kliente üle löönud. "Laenuturg ja laenu soovivate inimeste arv on kasvanud," põhjendab Raus. "Kui Hansapanga klient võtab meilt väikelaenu, ei tähenda see, et ta Hansapangast lahkunud on. Ta teeb seal endiselt paljud oma toimingud." Rausi kinnitusel ei hakka üle 28 000 laenuklienti omav BIG kunagi arvelduspangaks ega võrdle end suurte universaalpankadega.
Hetkel kuum
Parvel Pruunsild ja Vahur Voll peavad oma tudengiajal tehtud ja hiigelkasumit tõotanud, kuid rõõmutult lõppenud tehingut heaks õppetunniks.
"Teenisime kokku vaid veidi üle 50 000 krooni," meenutab Parvel Pruunsild esimest tehingut. "Saime kasumi asemel peamiselt kogemusi."
Pruunsild ja Voll moodustasid 1991. aastal ASi Mull, mis hankis kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele Leedu tuttavate kaudu usalduse peale 10 000 tonni masuuti Leedust.
Kui ilmnes, et Eesti Kütus tahab masuudišeloni eest maksta pooleaastase viivitusega, oli Mulli-meestel vesi ahjus. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu Tartu linnale, mis ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära.
Aasta hiljem panid Pruunsild, Voll ja nende kolmas kompanjon Marek Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.
Finantsinspektsioon lähtub oma tegevuses alati ja eranditult kehtivatest seadusest, emotsioonidest ajendatuna me otsuseid ei tee.
Kui me anname pangale, kindlustusseltsile või fondivalitsejale tegevusloa, siis seega on seaduses sätestatud nõuded täidetud, nii ka Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) puhul.
Nõuded, mis võivad olla tegevusloast keeldumise aluseks, on enamasti seotud luba taotleva ettevõtte mitterahuldava finantsolukorraga, aga ka näiteks sellega, kui taotlejal ei ole piisavalt kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena, või taotleja juhid või aktsionärid ei vasta krediidiasutuse seaduses sätestatud nõuetele.
Kuna BIGi turuosa on suhteliselt väike - umbes pool protsenti -, siis sellest võib järeldada, et BIG ei ole seni oluliselt pangandusturu proportsioone muutnud. Eesti pangandusturg on väga kontsentreerunud, kaks suurimat - Hansapank ja SEB Eesti Ühispank - moodustavad ligi 80% turust. BIG on aga tõestanud oma jätkusuutlikkust.
Avalike aruannete põhjal oli firma auditeerimata kasum 30. septembri 2006 seisuga umbes 100 miljonit krooni. Järelikult on BIG oma niši turul leidnud.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele