31 jaanuar 2007

Eesti kodanikud rahvuslikku diskrimineerimist ei tähtsusta

Eurobaromeetri uuringust "Diskrimineerimine Euroopa Liidus" selgub, et Eestis ja Baltimaades rahvusliku päritolu tõttu diskrimineerimist ei tähtsustata.

Euroopa Komisjoni tellimusel korraldatud Eurobaromeetri uuringust "Diskrimineerimine Euroopa Liidus" selgub, et 64% Euroopa riikide kodanikest peab rahvusliku päritolu tõttu diskrimineerimist Euroopas küllaltki laialdaseks.

Eestis ja Baltimaades rahvusliku päritolu tõttu diskrimineerimist ei tähtsustata, vahendas TNS Emor.

Eesti kodanike arvates on ebasoodsas ühiskondlikus positsioonis eelkõige puudega ja eakad (üle 50aastased) inimesed. Nii arvasid vastavalt 85% ja 67% vastanutest. Kolmandik kodanikest usub, et vanuselist diskrimineerimist esineb praegu rohkem kui viis aastat tagasi. Seda, et sugu, religioon või tõekspidamised võivad asetada isiku ebasoodsasse olukorda, usuvad Eesti kodanikud vähem kui Euroopa Liidu kodanikud üldiselt. Vaid 26% Eesti kodanikest arvab, et inimesi diskrimineeritakse nende seksuaalse sättumuse tõttu.

Diskrimineerimise või väärkohtlemise ohvriks sattununa teab oma õigusi vaid 19% Eesti kodanikest. Euroopa Liidus on oma õigustest teadlikud 32% kodanikest, sh Lätis kinnitab teadlikkust 28%, Leedus 31% ja Soomes koguni 65% kodanikest.

Üle 70% Eesti kodanikest arvab, et juhtivatel ametikohtadel ja riigikogus võiks olla rohkem naisi. Vähem kui teised Euroopa Liidu ja naaberriikide kodanikud peame me oluliseks konkreetsete sammude astumist, et suurendada puudega inimeste tööalast hõivatust.

Eesti kodanikud nagu ka Soome kodanikud tähtsustavad võitluses diskrimineerimisega eelkõige meedia, koolide, ülikoolide ning lastevanemate rolli. Enam kui ELi kodanikud omistame me Eestis suurema rolli erinevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja ühendustele. Läti ja Leedu kodanikud tähtsustavad diskrimineerimisvastases tegevuses pigem valitsuse ja parlamendi rolli.

Hetkel kuum