Maailma kaubandusleppe lootus ajab taas võrseid

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) lootis 2001. aastal Katari pealinnas Dohas alanud vooru uue üleilmse kaubandusleppega lõpetada mullu juulis. Nii aga ei läinud, kuna suur kolmik - EL, USA ning Brasiilia ja India juhitav G20 riikide grupp - ei olnud vastastikusteks järeleandmisteks valmis. Ehk nagu ütles WTO peadirektor Pascal Lamy, saab lepe sündida ainult juhul, kui USA annab järele põllumajandustoetuste osas, EL põllumajandustoodete tariifide ning Brasiilia ja India juhitavad arengumaad tööstuskaupade tariifide osas.

Suurriigid on vahepealse aja jooksul ilmselt asja kõvasti kaalunud. Ega olnud kitsid hiljutisel Davosi majandusfoorumil hoiatusi välja ütlemast. Eriti häälekas oli Briti peaminister Tony Blair, kelle sõnul Doha vooru läbikukkumise tagajärjed oleksid katastroofilised.

"ELi sees kasvab kaubavahetus kiiresti, kuid veelgi kiiremini kasvab see ELi ja teiste riikide vahel. Kui praegune kaubanduskõneluste voor luhtub, siis on see suurim oht nii ELile kui ka maailma majanduskasvule," sekundeeris talle Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet.

Davosis kohtunud 30 kaubanduskõnelustel kaaluka riigi ministrid leidsid, et surnud punktist tuleb üle saada, mis võimaldaks kevade jooksul kokkuleppele jõuda.

Eelmisel aastal oli EL väljendanud valmisolekut alandada oma põllumajandustariife 39%, mis G20 riike ei rahuldanud. Nüüd ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson, et EL on valmis alandama põllumajandustariife keskmiselt 54% võrra. Sellepeale kuulutas aga Prantsusmaa põllumajandusminister Dominique Bussereau, et Mandelson ületab niisuguse pakkumisega liikmesriikidelt saadud volitusi.

Teise suure osapoole USA kaubandusläbirääkimiste juht Susan Schwab andis lubaduse, et USA on valmis talunikele jagatavate põllumajandustoetuste lae alandama 22 miljardilt dollarilt 15 miljardile, nagu nõuavad arenevad riigid.

G20 juhtriigi Brasiilia välisminister Celso Amorim oli partnerite pakkumisi kuuldes optimistlik ja avaldas lootust, et märtsi lõpul või aprilli algul võib kõnelustel toimuda läbimurre. Kuid selleks peab USA president hankima demokraatide kontrollitavalt Kongressilt uue pikendatud kiirmandaadi, kuna Kongressi poolt valitsusele antud läbirääkimisvolitused lõpevad tänavu juuni lõpus. "Usun, et see on võimalik, kui enne vana mandaadi lõppu toimuks Doha voorus otsustav läbimurre," ütles Schwab.

Eesti Genfi esinduse põllumajandusnõunik Tiina Vares ütles, et G20 liider Brasiilia on juba pikka aega ELi suhtes veidi tolerantsem, vähemalt põllumajanduses. "Meie ühine mure on pigem olnud USA soovimatus põllumajandust reformida. Lõpliku leppe otsustab erinevate prioriteetide tasakaal, mida seni pole veel kahjuks leitud," ütles ta.

Viimane riik, kellega Venemaal on WTO 150 liikmesriigist leping sõlmimata, on Gruusia.

Venemaa majandusarengu ja kaubanduse minister German Gref ütles eelmisel nädalal Genfis, et läbirääkimised Gruusiaga on arenenud üsna positiivselt ja poolte seisukohad on selginenud.

Ministri sõnul tahab Venemaa sel aastal kõvasti vaeva näha, et tänavu WTOsse pääseda, mida ta on juba 13 aastat üritanud.

Põhiliseks kõneluste teemaks Venemaa ja Gruusia vahel on tollipunktid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiril. Gruusia majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna direktor Marika Gabunia kinnitas, et Gruusia nõustub Venemaa WTO astumisega kohe, kui Gruusia saab neisse tollipuntidesse paigutada oma tollitöötajad.

Järgmises kõnelustevoorus kavatseb Gruusia tõstatada Gruusia veinide ja mineraalvee Venemaale impordi keelu küsimuse, lisas Gabunia. See keeld kehtib eelmisest kevadest.

Rootsi väliskaubandust ja kaubanduspoliitikat analüüsiv kaubanduskolleegium on välja arvestanud, mida Doha vooru edukas lõpuleviimine maailmale annaks.

Rootsi võidaks teistest arenenud riikidest keskmiselt rohkem. Rahvatulu kasvaks sõltuvalt kaubanduse liberaliseerimise määrast 8,8-20,9 miljardit Eesti krooni aastas. See tähendab, et iga majapidamine saaks aastas täiendavat tulu 2000-3000 krooni.

"Eesti majandus nii palju ei võidaks, kuna see pole veel kogu maailmamajandusega samavõrd lõimunud. Eesti peamine turg on ELi siseturg, kus tollide ja toetuste alanedes konkurentsitingimused pingestuvad. Ka ei kasuta Eesti tööstus nii palju imporditud tooret nagu Rootsi tööstus," ütles Eesti Genfi esinduse põllumajandusnõunik Tiina Vares.

Doha vooru õnnestumise korral prognoosib Rootsi kaubanduskolleegium maailma tööstuskaupade tariifide alanemist keskmiselt 16% ja põllumajandustoodete tariifide alanemist 22%. See kasvataks maailmas inimeste tulusid üle 1360 miljardi krooni.