Litsentsitasust kulusid maha arvata ei saa

Litsentsitasu kohta on tulumaksuseaduses öeldud, et seda võib pidada ettevõtlustuluks. Sama on öeldud ka näiteks rendi- ja üüritulu kohta. See tähendab, et inimene ise otsustab, kas peab seda ettevõtluseks või ei.

Ettevõtlustuludelt saab enne maksude maksmist kulud maha arvata ning jäägilt tuleb maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Kui litsentsitasu või üüritulu ei taheta ettevõtlustuluks pidada, ei tule maksta sotsiaalmaksu, aga tulust ei saa ka midagi kuluna maha arvata.

Üürimisega on asi selgem: kui omanik on pensionieas ja maja väga palju remontimist ei vaja, on puhtrahaliselt kasulikum seda ettevõtluseks mitte pidada. Kui maja kordategemine nõuab aga suuri kulutusi, on ka pensionäril mõistlikum seda FIEna teha. Tõlkimise korral on asi selgelt ainult sotsiaalmaksus, sest erilisi kulutusi sellega seotud ei ole.

Probleem on siin mitte lubatavuses, vaid kuludes. Samas toas sama laua taga ja sama arvutiga nii ettevõtlustulu kui ka litsentsitasu teenimiseks klõbistades on keeruline jagada kulusid kahte lehte. Ettevõtlustulust ei tohiks aga maha arvata sentigi litsentsitasu teenides kulutatud rahast. Kui tõlgitakse kogu aeg samalaadseid asju, jääb vaidluse korral tõenäoliselt õigus maksuametile: sisulist erinevust pole, üritatakse ainult sotsmaksu vähem maksta.

Kui aga tõlgitakse põhimõtteliselt erilaadseid asju, näiteks leiva teenimiseks tehnika kasutusjuhendeid ja hinge turgutamiseks kunstkirjandust, võiks jagamine kõne alla tulla.