Tööturu-uurijad: noorte töötus on tööandjate, haridussüsteemi ja riigi ühine vastutus

Tehnoloogia areng on muutunud nii kiireks, et ülikoolidel on keeruline õppekavu tööturu vajadustega samas tempos ajakohastada, ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Tema sõnul pidurdavad muutusi kõrghariduse range korraldus ja aeganõudev õppekavade kinnitamise protsess.

Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?

Haridus- ja erasektori tõhus koostöö algab juba õppekava kujundamisest. Kui tööandjate ettepanekuid päriselt arvestatakse, siis on neil ka suurem valmisolek panustada õppe elluviimisse, kirjutab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Kaarel Jänes.

Uuringud näitavad, et koguni 70–80% Z-põlvkonnast ei soovi saada tippjuhiks. Arutame juba kolmapäeval Äripäeva noorte juhtide klubis, kas see vastab tõele ja mis võiks probleemi lahendada.

Riigihankel nõutav ehitusinseneri 7. taseme kutse ei tähenda automaatselt, et sama projekti juhtimise kogemusest piisab kutse taastõendamiseks. Kutse hindamise põhimõtted peaksid olema selged ja läbipaistvad, et insenerid ja ehitusettevõtjad saaksid oma tegevust paremini planeerida, kirjutab Fondia ehitusvaldkonna ekspert ja vanemnõustaja Kätlin Hinnov.