Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rannamõisa plagieerib meid
Kui külmutatud odav broilerikoib Euroopast ja mujaltki on Eestis alati hästi müügiks läinud, siis viimase aja trend on jahutatud värske Leedu-Läti päritolu liha osakaalu kasv, praeguseks juba ca 30% turust. Muude põhjuste kõrval on tähtsaim osav ja professionaalne plagiaat, mida kasutavad Rannamõisa kaubamärgi omanikud.
Rannamõisa kaubamärgi registreerimine ise on olnud Talleggi arvates patendiameti poolt läbi lastud tõsine viga. Juba 1970. aastatest asub Rannamõisas linnufarm, millega kaubamärgi omanikul pole mingisugust pistmist. Linnukasvatuse olemasolu endises Ranna sovhoosis ja sh Rannamõisa farmis on olnud üldteada ja Talleggi osana on broilerifarm Rannamõisas edasi tegutsenud alates 1996. a - ajast, kui pankrotistunud Ranna sovhoos liideti Talleggiga.
Nagu kaubamärgist vähe oleks, on plagiaatorid häbenemata üle võtnud kogu Talleggi ahjukanade ja marinaaditoodete kujunduse, mida Tallegg kasutab aastast 2003 ja mis oli üldtuntud juba kaugelt enne, kui Rannamõisa kaubamärk üldse kaupluseriiulitele ilmus.
ETV saates "Pealtnägija" üritas Rannamõisa toodete esindaja vett sogaseks ajada: viia probleem importliha ja kodumaise liha vastasseisu tasemele. Aga see ei ole ju probleemi sisu. Riikidevaheline seaduslik kaubavahetus pole asi, mida häbeneda.
Tallegg võitleb plagiaatorite, mitte impordi vastu ja kaitseb oma intellektuaalset omandit. Mis edasi, kohtusse? Ei ole veel otsustanud. Esialgne küsitlus näitab, et tarbijad peavad Rannamõisat sama eestimaiseks kui Talleggi. Seega töötab plagiaat hästi. Ehk lõpetab konkurent sellegipoolest ise plagiaadi?