Tallinna Sadam võtab kiiruga merelt maad

Oktoobris kirjutas Äripäev, kuidas Tallinna Sadamat ähvardab hiigelnõue 2003. aastal sõlmitud kahjuliku lepingu tõttu.

Prevo Holdingu ja toonaste sadamajuhtide vahel sõlmitud lepingus seisis, et kui firma ei saa aasta lõpuks hoonestusõigust merealusele maale sadama idaosas aastas 5 miljoni tonniga opereeriva terminali loomiseks, võib Prevo esitada suure trahvinõude.

Kui maatükk pole terminali rajamiseks ette valmistatud ja infrastruktuur pole välja ehitatud hiljemalt järgmise aasta keskpaigaks, peab sadam Prevole maksma 75 000 krooni nädalas ja hüvitama kogu kohustuse rikkumisest tuleneva kahju, kokku rohkem kui 30 miljonit krooni.

Artikli järel asus Tallinna Sadam tegutsema. Aasta lõpul kuulutas ta välja Eesti suurima riigihanke ja teatas, et esimeses etapis laiendatakse Muuga sadamat kahe miljardi krooni eest.

"See on vana lugu, meil on saavutatud tähtaegade pikendamise kokkulepe," kinnitas Tallinna Sadama avalike suhete juht. Tähtajad jättis ta täpsustamata.

Möödunud nädalal kinnitas valitsus eelnõu, mis lubab majandus- ja kommunikatsiooniministril sõlmida Tallinna Sadamaga võlaõiguslikud lepingud, millega saab sadam riigilt endale Muuga ja Paldiski Lõunasadamas mere taandumise tagajärjel tekkiva mandrimaa. Ilmselt on riik vanade lepingute tõttu sundseisus. Kui leping tehakse, siis on see seaduserikkumine, sest merepõhja ei tohi maismaaks ümber ehitada.

Merealuste maade täitmise, mandrimaaks ümbernimetamise ja erastamise vastu on protestinud riigikontroll. "Selle eellepinguga veel ühegi seaduse vastu ei eksitud, kuid Tallinna Sadam sai kindlustunde, et ta merealuse maa täitmise järel endale saab," kinnitas riigikontrolli IV osakonna peakontrolör Tarmo Olgo.

Lepingu sõlmimine jääb uue valitsuse otsustada. Kui valitsus keeldub, tuleb ilmselt hüvitada Tallinna Sadamale kõik kulud.