Kuigi börsi reglemendi järgi on ettevõtte ainukeseks tulemuste avaldamist puudutavaks kohustuseks teha numbrid teatavaks kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, siis täpselt reeglinööril käimine peegeldab Baltika juhi Meelis Milderi sõnul lugupidamatust investorite vastu.
"Ma ei saa nendest ettevõtetest aru, kes avaldavad oma tulemused viimasel päeval," hämmeldus Milder hiljuti Äripäeva finantskonverentsil.
Lõppenud neljanda kvartali tulemuste avaldamispäeva ei avalikustanud seitse Tallinna börsi ettevõttet 15st. Teistele tegid kolesilmad ette Viisnurk ja PTA Grupp, kelle numbreid pidid investorid, analüütikud ja muud huvilised teadmatuses ootama viimase avaldamispäeva õhtupoolikuni.
PTA finantsdirektor Marianne Paas ütles, et tulemuste avaldamine tavapärasest hiljem oli tingitud tehnilistest põhjustest, mille omakorda põhjustas Silvano Fashion Groupi liitmine PTA Grupi koosseisu.
"Kui oleme kindlad informatsiooni tõrgeteta laekumise osas, saame ka teatada majandustulemuste avalikustamise kuupäevad," lubas Paas.
Viisnurga vastne juhatuse esimees Andres Kivistik ei tahtnud ettevõtte varasemat salatsemise-ja-viimase-päeva-strateegiat kommenteerida, kuid andis lootust, et uue juhi tüüritav ettevõtte hakkab edaspidi sõitma läbipaistvuse kursil.
"Ma usun küll, et investorid võivad loota, et Viisnurk parandab selles osas oma käitumist," viitas Kivistik ettevõtet ees ootavale arengule ka majandustulemuste avaldamise küsimustes.
Aktiivne olümpiavõitjast väikeinvestor Jaan Talts hindab börsiettevõtete käitumise osas distsipliini ning arvab, et oleks soliidne, kui tulemused avaldataks etteteatatud kuupäeval pärast börsi sulgemist, sest muul ajal avaldamine võib tema sõnul kaasa tuua investorite üle- või alareageerimisi.
"Siis oleks selgus majas. Tegemist on ju ikkagi rahaga," märkis Talts, tuues Eesti börsiettevõtetele eeskujuks Nokia, kes avaldab oma tulemused kõigile teada päeval ja lisaks sellele annab asjaosalistele orienteerumiseks ette ka aastaprognoosid.
"Need asjad, mis läänemaailmas on loomulikud, peaks ka meil olema," arvas Talts.
Mõningast hoolimatust üles näitavate ettevõtete kõrval on aga ka õnneks neid, kes töötavad selle nimel, et ettevõttest jääks hea ja läbipaistev mulje igas mõttes. On ju teada, et Baltika avaldab oma müügitulemusi koguni iga kuu, lisaks sellel annab riidekontsern ette ka aastaprognoosi. Eelnevalt on börsikalendris kirjas kindel kvartalitulemuste avaldamise kuupäev.
Hetkel kuum
Võlavaidlus ja müügiplaanid
Uue tootega tabati naelapea pihta
Eesti Telekomi juht Jaan Männik peab nõutavast täpsema ja kiirema info andmist just ettevõtte tegevuse läbipaistvuse üheks oluliseks eelduseks. Tema sõnul võib salatsemine jätta mulje, et on midagi, millest ei taheta rääkida.
"Nendes küsimustes tuleb olla täpne," kinnitas Männik.
Üks võimalus olukorra parandamiseks on sellekohaste börsireeglite karmistamine. Seda on reglemendi koostaja, Tallinna börsi kommunikatsioonijuhi Tex Vertmanni sõnul ka kaalunud. Seetõttu võibki tulevikus tulemuste avaldamise täpse kuupäeva ette teatamine ettevõtetele koos teiste kitsendustega muutuda kohustuslikuks.
Tallinna Kaubamaja avaldas kvartalitulemused 20. veebruaril. Samal päeval tegi seda maailma suurim jaekaubanduskett Wal-Mart. Paraku lõpeb Tallinna Kaubamajal majandusaasta 31. detsembril, Wal-Martil aga kuu aega hiljem. Seega kulus kaubamajal numbrite kokkulöömiseks 51, Wal-Marti finantsüksusel aga 20 päeva.
Võrreldes Wal-Martiga pole Tallinna Kaubamajal suurt midagi kokku lüüa. Tallinna Kaubamaja aasta käibe, 4,3 miljardi krooni teenimiseks kulub Wal-Martil mõni tund.
Võib öelda, et Wal-Mart on kauge ja võrreldamatu, aga ka lähemad võrdlused tulevad samuti kaubamaja kahjuks. Stockmann suutis tulemused esitada 8. veebruaril ning korralikult kujundatud aastaaruannet on võimalik ettevõtte kodulehelt juba paar nädalat alla laadida. Värskeim aruanne, mille kaubamaja kodulehelt leiab, on 2006. aasta kolmanda kvartali oma.
Kui mõni aasta tagasi Nokiat külastasin, rääkisid sealsed investorisuhete korraldajad, et neil on kõige rohkem tööd majandustulemuste pressiteadete väljastamise aegu, kuna Nokial on kaks miljonit aktsionäri üle maailma, kes asuvad erinevates ajavööndites. Nokia peab hoolitsema, et kõiki aktsionäre koheldaks võrdselt - seetõttu võib olulise info edastamise aeg olla võtmetähtsusega. Et majandustulemuste avaldamise aeg on ette teada, on muidugi elementaarne.
Kuidas saab nimetada investorite võrdseks kohtlemiseks olukorda, kui Eesti Ehitus avaldas aastatulemused suvalisel päeval vähem kui tund aega enne kauplemise algust? Kas tõesti peavad ettevõtte 3000 väikeaktsionäri kaks kuud hommikust õhtuni istuma kuvarite ees ja ootama, millal ettevõte tulemused avaldab?