Rahanappus ähvardab radiatsioonipainega

"Kui jäätmehoidlatele on saadud väga palju euroliidu toetust, siis mis tervise huvides on, peaks tulema riigieelarvest," vastas keskkonnaministeeriumi kiirguse peaspetsialist Evelyn Pesur küsimusele, kust tuleb raha kiirgusohutuse plaani täitmiseks, näiteks röntgendiagnostikaseadmeid sisaldavate arstikabinettide varjestamiseks.

"Arengukava vastuvõtmata ei jää," kinnitas Pesur. Tema sõnul kirjeldab praegune kava maksimumvarianti, millest kõik ei pruugi rahalise külje kokkupanekul teostuda.

Riiklikule ohutuskavale lisatud keskkonnahinnangus märgitakse, et lisaks ajutistele radioaktiivsete jäätmete hoidlatele painavad Eestit röntgendiagnostika seadmed, radionukliide sisaldav joogivesi ja elamutesse kogunev radoon.

Radioaktiivsete ainete püsiladustuspaika rajama hakatud pole. Pole teada ka seda, mitu röntgendiagnostikaseadet Eestis üldse on. Et haigekassa rahast ei jätku investeeringuteks, paigutatakse röntgenseadmed varjestamata ruumidesse.

"Röntgenaparaatide puhul on tavaliselt tegemist väikse ohuga," kommenteeris Pesur.

Inimeste teadlikkus on madal ja seda peaks eeloleva kümnendiga tõstma, resümeerib kiirgusohutuse aruanne. Näiteks ei pöörata piisavalt tähelepanu joogivee kvaliteedile ega ehitata ka radoonikindlaid elamuid, ehkki arvestuslikult põhjustab radoon sadakond kopsuvähi juhtumit aastas.

Kiirguskeskuse kiirgusosakonna juht Karin Muru kinnitas, et tavakodanik teab kiirgusallikatest üsna vähe. "Meie poole pöördunud kodanike peamiseks mureks on olnud kartus, et nad on saanud kiiritada," sõnas Muru.