Püssi plaati teab igaüks

Piirkonna suure tööandja ajalugu ulatub 1972. aastasse, mil Peterburi-Tallinna maantee äärde hakkas kerkima puitlaastplaadivabrik. Põhjuseid, miks just Püssi, oli mitmeid - asukoht Tallinna-Narva raudtee ja maantee ääres, Peterburi ja Loode-Venemaa turgude lähedus.

Kui Eestis on küllalt näiteid, kus tootmisettevõte on tekitanud enda ümber asula, siis Püssis see nii ei olnud. 1930. aastate lõpus ehitati Püssi elektrijaam, mis tagas piisava energia olemasolu, linnakeses tegutsesid saeveski, kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad.

Vabrik hakkas tööle 1974. aasta detsembris, 1977. aastal käivitati puitlaastplaadi lamineerimisvabrik ja 1982. aastal puitkiudplaadivabrik. Püssi Puitplaatide Kombinaat oli Nõukogude Liidus omataoliste hulgas üks suuremaid tegijaid - toorainega varustati nii Liidu kui ka Eesti mööbliettevõtteid.

Täna moodustab koduturu osakaal müügikäibest 11% ja eksport 89%.

Ent mõnedel asjadel on oma algus ja lõpp: 2006. aasta detsembris suleti alates 1982. aastast töös olnud puitkiudplaadi vabrik. "Sellest on väga kahju, sest midagi sellist enam Eestisse ei ehitata ja Eesti oma plaaditootmise oskus läheb kaduma," sõnab ettevõtte juhataja Tiit Kolk. "Kuna toorainet peame tooma seitsme maa ja mere tagant ja keskkonnanõuded on karmid, kasvab toote omahind üle vastuvõetava tasema. Pidime tegema valiku."

Praegu on AS Repo Vabrikud suurim melamiinkattega puitlaastplaadi tootja mööblitööstusele Balti- ja Põhjamaades. "20 aastaga pole konkurentsis midagi muutunud," nendib Kolk. "Oleme sama suur ka praegu, sisuliselt turgu valitsev tootja Baltimaades."

Viimase kolme aasta jooksul on ettevõtte puitlaastplaadi toodang kasvanud 36% ja lamineeritud puitlaastplaadi toodang lausa kahekordistunud.

Ka kohalikus elus mängib AS Repo Vabrikud tööandjana väga olulist rolli - ettevõttes töötab 472 töötajat, inimesed tulevad siia kõigist naabervaldadest, samuti näiteks Püssist, Kiviõlist, Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Rakverest, isegi Tallinnast.

Autor: Kadri Tamm