- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,52%6 466,91
- DOW 301,89%45 631,74
- Nasdaq 1,88%21 496,54
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,6
- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,52%6 466,91
- DOW 301,89%45 631,74
- Nasdaq 1,88%21 496,54
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensioniea tõus tuleviku asi
Põlvkondadevahelisel solidaarsusel põhineva pensionikindlustuse võimalused on määratud ära kahe suurusega. Need on pensionikindlustusse mineva sotsiaalmaksu määr ning tööealiste ja pensioniealiste inimeste arvu suhe. Kuna maksumäära tõstmine ei pruugi reaalset raha pensionide väljamaksmiseks juurde tuua, püütakse väheneva sündivusega riikides tõsta pensioniiga ja luua uusi, kogumispõhimõttel töötavaid pensionisüsteeme. Teine ja kolmas pensionisammas on meil loodud, riiklik pensionikindlustus aga lõplikult kaasajastamata.
Aeg-ajalt kostub ka Eestist, et oleks aeg mõelda pensioniea tõstmisele. Minu sügava veendumuse kohaselt ei ole see Eestis täna riiklikus pensionikindlustuses aktuaalne probleem.
Ühtpidi on selge, et pensioniea tõstmine on võimalik ainult siis, kui tõuseb ka keskmine eluiga. Seejuures peab tõusma just keskmine elatud aastate hulk pensionieas.
Teisalt on aga meil veel probleeme täna kehtivas riiklikus pensionikindlustuses, mille lahendamiseta ei too pensioniea tõstmine kaasa seda, mida sellelt tõstmiselt oodatakse.
Riiklikus pensionikindlustuses ei ole probleem mitte madal pensioniiga, vaid asjaolu, et paljud inimesed lähevad pensionile veel varem, kui see vanus neile kätte jõuab, ning sellest tingitud täiendavad kulud makstakse kinni pensionikindlustuse võimaluste arvel.
Õigus varasemale pensionile jäämise vanusele on neil inimestel igati põhjendatud. Eelkõige õigusliku ootuse printsiibist lähtudes, sest aastaid on tehtud tervist kahjustavat tööd teadmises, et selle tööga kaasneb õigus varasemale pensionile. Jõuga seda õigust võtta ei saa ega tohigi.
Pensionikindlustusest lähtuvalt on aga tegu selge ebaõiglusega. Tervislike töötingimuste loomine on puhas tööandja kohustus. Nii nagu ka nende tingimuste tõttu tekkivate kulutuste katmine.
Meil aga maksavad tööandjad sotsiaalmaksu samas suuruses sõltumata sellest, millistes tingimustes inimesed töötavad ja kas neil on õigus soodustingimustel või väljateenitud aastate eest pensionile jääda või mitte. Teisi sõnu - kehvade töötingimuste hüvitamine toimub riikliku pensionikindlustuse ehk kindlustatute arvel.
Kaheksa (!) aastat tagasi jõudsid valitsus, tööandjad ja ametiühingud ühisele järeldusele, et selle ebaõigluse kaotamine on vajalik, kuid võimalik alles siis, kui on loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Selle kindlustusliigi loomisega pannakse tööandjale kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu. Seejuures sõltuks tööandja makse määr töötingimustest.
Eesti on ainus Euroopa riik, kus tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust pole! Selle kindlustusliigi loomine ei ole kindlasti lihtne ülesanne. Selle tõestuseks on kas või see, et kaheksa aastaga pole seda suudetud luua.
Pean reaalseks teeks uue kindlustusliigi loomisel lähtuda töötuskindlustuse loomise kogemustest. Avalik-õiguslik, tööandjate, töötajate ja valitsuse juhitav süsteem, kus maksemäärad sünnivad kolmepoolses koostöös. Ainult nii saab ära hoida hirme uute maksemäärade põhjendamatuses ja vajadusel paindlikult määrasid muuta.
Kas õigus varasemale pensionieale saab olla selle uue kindlustusliigi hüviste seas või mitte, on riikliku pensionikindlustuse seisukohalt tehniline probleem. Tähtis on, et õigus varasemale pensionieale on tasutud õiglaselt. Seni aga, kuni selline süsteem on loomata, ei too üldise pensioniea tõstmine endaga kaasa suuremaid võimalusi riiklikus pensionikindlustuses.
Enimloetud
1
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
2
3
Viimased uudised
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele