See teeb inimese kohta kuus 2,5 liitrit viina. Teistest jookidest kiiremini kasvas lahjade segatud piiritusjookide ja siidri tarbimine, samuti oli suurem viina, õlu ja viinamarjaveini tarbimine.
Võrreldes 2005. aastaga suurenesid eelmisel aastal peaaegu kõikide alkohoolsete jookide tootmismahud, eriti lahjade alkohoolsete jookide puhul - 44,4%. Kange alkoholi toodang suurenes 6,4%.
Turistide osakaal alkoholiturul on 23%, enamiku alkoholist on ära joonud eestlased.
Alkoholi hinnatõus on võrreldes palkade ja muude hinnatõusudega olnud väiksem.Kui 2000. aastal sai ühe kuupalga eest 35 liitrit viina ja 260 liitrit õlut, siis 2006. aastal sai ühe kuupalga eest 65 liitrit viina ning 422 liitrit õlut.
Alkohoolsete jookide ekspordibilanss on jätkuvalt negatiivne, kuid ekspordikäive suurenes 15%, impordikäive vähenes 3%. Kangeid alkohoolseid jooke eksporditi enam Venemaale (47%), Lätti (26%) ja Soome (14%).
Illegaalse alkoholi osakaal on vähenenud. Kui 2005. aastal moodustas see viina siseturust 20-25%, siis 2006. aastal 15-20%. Levinuim salaalkohol on endiselt viin. "Inimesed teavad järjest vähem salaviina ostukohti. Samuti ei osteta enam nii palju salaviina, kardetakse tervise pärast," kommenteeris konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Autor: ÄP