Paljud investorid vaatavad uute turgude suunas, sest kinnisvara tootlus suurtel ja stabiilsetel turgudel on pidevalt langenud ning mitmesugustel kaalutlustel otsitakse lisa ELi uute liikmete juurest või ka ELi poole alles pürgivatest riikidest. Samas hakkavad tõelisteks magnetiteks kujunema ka sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa.
Huvi ei paku mitte üksnes pealinnad, vaid ka paljud väiksemad linnad. Märksõnadeks on turu suurus ja kasvupotentsiaal. Kui klassikaliselt on Euroopa kinnisvarainvesteeringute puhul atraktiivseimaks sektoriks olnud kontoripinnad, siis Kesk- ja Ida-Euroopa uutele turgudele laienedes on huvi keskpunktis pigem kaubanduskeskused.
See on suhteliselt ootuspärane käitumine, sest just kaubanduses nähakse suuremat stabiilsust, kui silmas pidada ka võimalikku majanduslangust. Koos kaubandusega on huvi keskmes ka logistikasektor, kui erinevalt kaubandusest tuntakse huvi eelkõige ostu ja tagasirendi vastu.
Turg pakub selleks ka üha avaramaid võimalusi. Investeerimishuvi Eesti ja ka teiste Balti riikide kinnisvara vastu on jätkuvalt suur. Eesti turule on sisenenud või sisenemas hulk investoreid, kuid huviliste ring piirdub eelkõige siiski Põhjamaadega ja selles osas ei ole lähitulevikus ette näha ka suuremaid muutusi.