Seened õgivad radioaktiivset kiirgust

Seened söövad peaaegu kõike – plastikut, asbesti, kartongi, kütust… Nüüd on teadlased avastanud, et seentele maitseb ka radiatsioon, vahendas nature.com. Mitte ainult radioaktiivsed ühendid – seda teati juba ammu – vaid radiatsioon ise.

Jekaterina Dadašova ja tema kolleegid New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledžist avastasid, et mõned seened saavad kasutada melaniini, mis on ka inimeste nahas leiduv pigment, et omastada radiatsioonist energiat ja kasutada seda kasvamiseks.

Võibolla saaksid seda avastust ära kasutada astronaudid, kes võiksid neid seeni kasvatada kosmosereisidel – kiirgust seal ju jagub. Iseasi, kas sellest suurt kasu oleks, sest tegemist pole just puravikega – pigem sarnanevad antud organismid räpasel dušikardinal arenevate seentega.

Alates 1986. aasta katastroofist on Tšernobõli tuumajaama ümber märkimisväärselt suurenenud mustade pigmendirikaste seente osakaal. Teadlased oletasid, et need seened võivad toituda radiatsioonist, mis lähtub õhkulennanud tuumajaama jäänustest.

Nad testisid, mis juhtub kolme erineva seeneliigiga beetakiirguse käes, mis lähtub uraani ja plutooniumi lagunemisel tekkivast tseesiumi isotoobist massiarvuga 137. Avastati, et kõik kolm testitud liiki, Cladosporium sphaerospermum, Cryptococcus neoformans ja Wangiella dermatitidis, kasvavad isotoobi juuresolekul kiiremini.

Kui enamikele organismidele on tuumaplahvatus hirmus katastroof, siis teistele on see tõeline pidusöök. Mitmed uurimused on näidanud, et enamik seeni kasvavad saastunud piirkonnas kiirgusallikate suunas. Mõned seened lagundavad radioaktiivset materjali, mis on järgi jäänud Tšernobõli reaktorist. Seened lausa üritavad kiirgusele lähemale pääseda.

Paljud neist seentest toodavad ka pigmenti melaniin, mis arvatakse olevat kaitseks erinevate keskkonnamõjude eest. "Ioniseeriva kiirguse käes suureneb mikroseente kooslustes melaniini sisaldavate seeneliikide osakaal," ütles New Jersey Rutgersi ülikooli mikrobioloog John Dighton.

Dadašova töörühm leidis, et melaniini molekul muutis kiirguse toimel kuju, nii et ta suutis tavalist ainevahetusreaktsiooni läbi viia neli korda kiiremini. Melaniini olulisust tõestas ka see, et seeneliinid, mis melaniini ei tootnud, kiirguse käes kiiremini ei kasvanud.

Kas ka inimeste nahas leiduv melaniin võiks samamoodi kiirituse toiduks muuta? Võib-olla tõesti, kuid saadav energiahulk oleks väga väike. "Selle kohta puuduvad küll igasugused tõendid," ütles Dadašova kolleeg Arturo Casadevall, "kuid tõsiasi, et säärane protsess esineb seentel, teeb võimalikuks selle esinemise ka loomadel ja taimedel."

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.