Eesti Panga president Andres Lipstok ütles
täna Eesti Panga 2006. aasta aruande esitlusel riigikogus, et Eesti majandus ei
jõua nii kiiresti kasvada igavesti ja majanduskasv võiks paariks aastaks
aeglustuda ka 5,5-6,5 protsendini.
"Ühest küljest oli see Eesti majanduse jaoks väga kiire kasvu aasta. SKP reaalkasv - Eestis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus - suurenes ühe aastaga 11,4%. Tööpuudus langes 5,9% tasemele ning Eesti elanike reaalne ostujõud jõudis ligi 70 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Teisest küljest aga kaasnesid eduga ka riskid. Uute pangalaenude ja liisingu kogumaht kasvas aastaga 51,6 protsenti, sest sissetulekute kiire kasv julgustas Eesti peresid ja ettevõtteid laenu võtma," rääkis Lipstok.
"On selge, et Eesti majandus ei jõua nii kiiresti kasvada igavesti. Laenukasvu tempo ja jooksevkonto puudujääk hakkavad kahanema ning ülikiire majanduskasv aeglustub. Eesti Panga arvates on Eesti majandusele eelolevatel aastatel jõukohane keskmiselt 7-8 protsendini küündiv kasvutempo. Samas võib majanduskasv paariks aastaks aeglustuda ka 5,5-6,5 protsendini. Selline tsüklilisus on vabale turumajandusele täiesti loomulik. Keskpanga ja valitsuse ülesanne ei ole mitte majandustsüklit "ära kaotada", vaid vältida kasvu järsku aeglustumist (ehk teisisõnu, toetada majanduse "pehmet maandumist"). Seetõttu tulebki kiire kasvu aastatel kokku hoida, mis omakorda võimaldab aeglasema kasvu perioodil riigil suhteliselt rohkem kulutada ja seeläbi langust pehmendada. Käesoleval aastal eeldab see ühelt poolt eelarve hoidmist tuntavas ülejäägis, mis pidurdab sisenõudluse kasvu, ja teiselt poolt tugevat pangandusregulatsiooni ja tulemuslikku finantsjärelevalvet, mis suurendab meie finantssektori vastupidavust," lisas ta.
"Käesoleva aasta esimeste kuude põhjal võime oletada, et senise majanduspoliitilise joone hoidmisel on reaalne tagada majanduse sujuv aeglustumine. Osalt Eesti Panga astutud sammude mõjul on laenumahu kasv selgelt pidurdumas ning kinnisvarahindade tõus on peatunud. Eestil on kõik eeldused jõudsa arengu jätkumiseks ka eelolevatel aastatel. Kuid selleks on vaja igal juhul vältida eelarvepoliitika nõrgenemist ning jätkata sihikindlat tööd euro kasutuselevõtu ettevalmistamiseks," ütles ta riigikogule.