Valetajalt võetakse põllumajandustoetus ära

"Eks see on paraku tüüpiline Eesti jama, et kui raha jagatakse, on ka hulk pätte ja pettureid sabas ootamas," osutab Sagro ASi juhatuse esimees Kalle Reiter põllumajandustoetuste tülikale, aga paratamatule bürokraatiale.

Erinevalt riigis levinud nutulaulust leiab ta, et infopuuduse üle kurta ei saa. Kui põllumajandustootja ikka kuulub mingisse erialaliitu, siis sealt peaks kõik vajaliku info toetuste kohta kätte saama.

Samas soovib Reiter rohkem nõustamist toetuste taotlemisel, kuna kõik määrused on suhteliselt raskesti tõlgendatavad.

Kallase kinnitusel on PRIA toetuse järelkontrolli periood kümme aastat. "Kui näiteks kaheksal aastal on tingimused täidetud, aga üheksandal petad, siis nõutakse tagasi kogu üheksa aasta toetus," avab ta petja karistamise mehhanismi.

Tema tõdemusel siiski päris tahtlikke valetamisi toetuste taotlemisel olnud ei ole. Pigem on tegemist inimlike eksimustega.

"Taotlemise süsteem ongi sellepärast keeruline, et selgitada kavatsused," selgitab ta eksimatu otsuseni jõudmise teed. Näiteks praegugi on kohtumenetluses lausa kolmeaastaseid juhtumeid.

Eriti paneb Kallas taotlejale südamele andmete täpsust ning meenutab, et kõige eest vastutab eeskätt taotleja. "Meie räägime vaid vormistamisest ja püüame aidata nii palju kui saab. Lõppsõna ütlevad Euroopa Komisjoni audiitorid."

Mul on 105 hektarit haritavat maad. 40 hektarit kartuli all, ülejäänud on vili. Ei ole veel eurotoetusi küsinud, seni olen oma raha eest kõike teinud. Nüüd aga tunnen, et tuleks taotleda tehnika uuendamiseks. Vaja oleks kivikoristajat ja sügavkobestit. Samuti uut traktorit, nii 170-180hobujõulist, mis kobestit vedada jaksaks. Vähemalt kaks miljonit oleks vaja. Üks põhjus, miks ma seni taotlenud ei ole, on infopuudus, mida on võimalik taotleda ja mis tingimustel. Osalt võib-olla olen ka ise süüdi, et pole hoolega otsinud, aga ega keegi pole pakkunud ka.