• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,49%7 668,46
  • DOW 30−0,69%51 158,49
  • Nasdaq −0,77%26 728
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,62
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,49%7 668,46
  • DOW 30−0,69%51 158,49
  • Nasdaq −0,77%26 728
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,62
Tundub, et Laari sümboolne ristiisa-ristipoja suhe Milton Friedmaniga jätkub. Laar oli enne peaministriks saamist lugenud läbi vaid ühe majandusteemalise raamatu ja selleks oli Milton Friedmani "Valikuvabadus". Nüüd on kadunud majandusguru toonud oma õpilase ka investeerimise juurde: vaba raha tekkis ekspeaministril just tänu sellele, et mullu USAs saadud Milton Friedmani nimelise auhinnaga käis kaasas ligi 6 miljonit Eesti krooni.
"Pärast Friedmani autasu saamist otsustasin oma rahaasjade ajamiseks pöörduda professionaalide poole Hansapanga Varahaldusest," kirjutas välismaale ruttav Laar Äripäevale eile lennujaamast.
"Arutasime halduritega portfelli moodustamise põhisuunad läbi ning siis põhjalikumalt ka geograafilised suunad, kuhu investeerida. Nende sees jätsin valiku halduri hooleks," nentis haldureid hea sõnaga mainiv Laar. Siiski jälgib ekspeaminister ka ise pidevalt, mis tema portfelliga toimub.
Peeter Luikmel, Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht
Sarnaselt keskmise väikeinvestoriga iseloomustab ka riigikogulaste avalikke investeerimisportfelle ahnus. Positiivses võtmes tähendab ahnus antud juhul panustamist turgudele, mis viimastel aastatel on vägagi kõrget kasumit teeninud. Ülikõrgete seniste ning oodatavate kasumite valguses on raha paigutatud ennekõike Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkani piirkonna kiiresti kerkinud turgudele.
Julgete rahapaigutuste taga on, kas teadlikult või mitte, võetud ka kõrgemaid riske. Väikestel ning keskmise suurusega investoritel on mõistlik üksikutele ettevõtetele panustamise asemel kasutada investeerimisfonde, mille puhul riskid on soodsamalt hajutatud.
Kui tegemist on investori jaoks olulise summaga, siis võib suurema riskide hajutatuse saavutamise eesmärgil eelistada üksikutele investeerimisfondidele fondifonde.
Rahvaasemike riskitaluvus on erinev: panustatakse ka madala tootluse ning riskiga rahaturufondidesse. Selline paigutus on mõistlik ennekõike lühiajalise investeerimishorisondi puhul. Madalama riski hind on viimaste aastate kogemusel 1-2% aastas - umbes nii palju jääb keskmise likviidsus- või rahaturufondi tootlus alla inflatsioonile.
Suurim riigikogulasest investor Mart Laar on investeerimisel riske keskmisest rohkem hajutanud ega ole piirdunud vaid traditsiooniliste kohalikul turul populaarsete fondidega. Portfellis on esindatud ka mõned arenenud riigid, mille tootlus ning risk on madalamad.
Üldiselt kajastab investeeringute struktuur aga investori usku areneva maailma suurde potentsiaali, olles keskmisest investorist paremini geograafiliselt mitmekesistatud. Sarnaseid lahendusi on võimalik saavutada ka Eestis üha enam populaarsust võitvate fondifondide abil. Tundub aga, et kõrgelt tunnustatud vabaturu filosoofia põhimõtete eest võitleja eelistab kohalikul turul pakutavatele fondifondidele mõnevõrra iseteadlikumat strateegiat.
Pertti Rahnel, Hansapanga investeerimistoodete müügi ja turunduse osakonna turundusjuht
Hansapanga hea tava on, et ilma inimese nõusolekuta tema investeerimisportfelli me ei kommenteeri. Ainuüksi avalikust riigikogulaste portfelli puudutavast infost jääb adekvaatse hinnangu andmiseks ka väheseks. Et hinnata investeeringute sobivust konkreetsele isikule, peaks lisaks investeerimisportfellile vaatama ka tema teisi varasid, eesmärke, investeerimisperioodi ja psühholoogilist riskitaluvust. Oluline on, mida investeeringutega tulevikus teha soovitakse ja kas investeeritakse pika perspektiiviga - viieks aastaks või pikemaks perioodiks või oluliselt lühiajalisemalt.
Fondidest, aktsiatest ja võlakirjadest rääkides on rusikareegel, et mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem võiks investor paigutada aktsiatesse. Lühiajaliste investeeringute puhul võiks jällegi suurem olla võlakirjade osa ehk siis kaaluda võiks pigem võlakirjafonde või tasakaalustatud fonde.
Vähetähtis pole hinnata ka inimese psühholoogilist riskitaluvust - hindade kõikumine on väärtpaberiturgude igapäevane osa ning igal investoril on selles osas isiklik valulävi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele