• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 11.07.07, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL ja Saksamaa biodiislikriisis

Euroopa Liidus kiirelt kerkinud biodiislikütuse tehased on tootmisvõimsused kasvatanud seitsmele miljonile tonnile, samas kui nõudlus on vaid pool sellest, kirjutab Soome ajaleht Turun Sanomat.
Sellest hoolimata on üle Euroopa ehitamisel ja planeerimisel järjest uued tehased.
Liidrikohal on Saksamaa, mille arvele langeb 44% kogu Euroopas toodetavast biodiislikütusest. Nii on ka kriis täna suurim just Saksamaal.
Saksa biodiislikütuse tootjatel läks niikaua hästi kuni maksud sellelt kütuseliigilt olid madalad. Nüüd on maksud hinna nii kõrgeks ajanud, et biodiislikütusega kasutamisega kaasnevaid probleeme arvestades ei ole asjal enam mõtet. Kardetakse, et kui tulevast aastast tuleb maksule veel 9 eurosenti otsa, siis kaob nõudlus biodiislikütuse järele sootuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Biodiislikütuse tootjaid ei päästa see, et ELi seaduste järgi tuleb tavalisele diislikütusele lisada 5% biodiislikütust. Puhta diislikütuse müügi langust ei korva ka selle protsendi tõstmine 10%le, kirjutab leht.
Mõned peavad kriisi positiivseks. Mitmed teadlased on seisukohal, et biokütuse tootmine on ökoloogia seisukohalt "meeletu" ettevõtmine. Et biodiislikütuse tootmiseks kulub rohkem energiat, kui see kütuseliik välja annab. Et Euroopa ei suuda tootmises konkureerida soodsama looduskeskkonnaga riikidega, kus aga uus "buum" riskib hävitada vihmametsad.
Äsja hoiatasid ÜRO ja OECD oma raportis, et toiduteravilja asemel energiakultuuride kasvatamine või toiduteravilja kasutamine biokütuste tootmiseks ajab üle maailma üles toiduainete hinnad. Ja mitte ainult leiva hinna. Jõusööda kallinemine mõjutab ka liha- ja piimatoodete hindu.
Biodiislikütusest innustunud Saksa talunike liidri Gerd Sonnleitneri lööklause on olnud "viljaenergia tuumaenergia asemel". Nüüd on Euroopa rohelised vastanud omapoolse lööklausega: "söö või tangi".
Saksamaal on esimesed talunikud juba energiakultuuride viljelemiselt jälle toiduainete tootmise juurde naasnud. 50-90% kasvanud toiduteravilja hinnad on sellest teinud energiakultuuridest tasuvama äri.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele