EL ja Saksamaa biodiislikriisis

Sellest hoolimata on üle Euroopa ehitamisel ja planeerimisel järjest uued tehased.

Liidrikohal on Saksamaa, mille arvele langeb 44% kogu Euroopas toodetavast biodiislikütusest. Nii on ka kriis täna suurim just Saksamaal.

Saksa biodiislikütuse tootjatel läks niikaua hästi kuni maksud sellelt kütuseliigilt olid madalad. Nüüd on maksud hinna nii kõrgeks ajanud, et biodiislikütusega kasutamisega kaasnevaid probleeme arvestades ei ole asjal enam mõtet. Kardetakse, et kui tulevast aastast tuleb maksule veel 9 eurosenti otsa, siis kaob nõudlus biodiislikütuse järele sootuks.

Biodiislikütuse tootjaid ei päästa see, et ELi seaduste järgi tuleb tavalisele diislikütusele lisada 5% biodiislikütust. Puhta diislikütuse müügi langust ei korva ka selle protsendi tõstmine 10%le, kirjutab leht.

Mõned peavad kriisi positiivseks. Mitmed teadlased on seisukohal, et biokütuse tootmine on ökoloogia seisukohalt "meeletu" ettevõtmine. Et biodiislikütuse tootmiseks kulub rohkem energiat, kui see kütuseliik välja annab. Et Euroopa ei suuda tootmises konkureerida soodsama looduskeskkonnaga riikidega, kus aga uus "buum" riskib hävitada vihmametsad.

Äsja hoiatasid ÜRO ja OECD oma raportis, et toiduteravilja asemel energiakultuuride kasvatamine või toiduteravilja kasutamine biokütuste tootmiseks ajab üle maailma üles toiduainete hinnad. Ja mitte ainult leiva hinna. Jõusööda kallinemine mõjutab ka liha- ja piimatoodete hindu.

Biodiislikütusest innustunud Saksa talunike liidri Gerd Sonnleitneri lööklause on olnud "viljaenergia tuumaenergia asemel". Nüüd on Euroopa rohelised vastanud omapoolse lööklausega: "söö või tangi".

Saksamaal on esimesed talunikud juba energiakultuuride viljelemiselt jälle toiduainete tootmise juurde naasnud. 50-90% kasvanud toiduteravilja hinnad on sellest teinud energiakultuuridest tasuvama äri.