Staažikamad ja vähem staažikamad jooksjad on vahepealsetel nädalatel usinalt treeninud ja enda jooksmiskilometraaži kasvatanud. Paar meeskonnaliiget on möödunud nädalate jooksul ka vigastusega võidelnud ning pidanud seetõttu treeningsaalist eemale hoidma, ent isu ja tahtmine pole veel kellelgi kadunud.
Meeskonna treener Rein Raspel on jooksjate vormi ja treeningutega rahul. Viimastel nädalatel on tõstetud koormust ja kasvatatud jooksudistantsi.
Enne suurvõistlust soovitab Raspel osaleda kõikvõimalikel jooksudel: "Jooksuvõistlusi peaks Eestis jätkuma. Sealt saaks hea tagasiside arengust. Kui jätkatakse plaani järgi treenimist, siis ei tohiks maratoni karta," nendib ta.
Samuti toonitab treener, et treenides tuleb jookse pikemaks venitada: "Vähemalt korra nädalas tasuks joosta 20 kilomeetrit ja rohkem. Eesmärk on tagada, et organism harjuks pikaajalise tööga," mainib ta. Ka poolmaratoni läbimine võistlusolukorras tasuks tema sõnul enne 42 195 meetri jooksmist ette võtta.
"Üks või kaks korda tasub trennis proovida joosta ka 30 kilomeetrist otsa koos vahepealsete joogipausidega. See oleks vajalik psühholoogiliseks valmisolekuks," nendib treener. Sellise distantsi lippamisega pole suurem osa veel hakkama saanud. Ilmselt võtavad agaramad treenijad aga varsti eesmärgiks ka see distants läbituks lugeda.
"Ületreenituse märkideks on vigastused, raskused magamajäämisel ja vastumeelsus jooksu vastu," toob treener välja liigsest treeninghasardist tekkida võivad nähud. Tiimist veel keegi liigse treenimise küüsi õnneks langenud pole.
Treeningud lähevad plaanipäraselt. Võtsin eesmärgiks joosta kolm korda nädalas ja siiani on see mõningate mööndustega ka õnnestunud. Vaikselt kasvatan kilomeetrite arvu. Praegune kilometraaž kokku on 320 km. Lähitulevikus plaanin ka koormustesti ära teha, eks see näitab, kui vormis ma olen. Enesetunne on mega hea. Treeningute alguses olin ahvivaimustuses, kui jaksasin 30 minutit järjest joosta, nüüd olen üliõnnelik, et jaksan seda teha kaks tundi järjest. Füüsiline vorm läheb aina paremaks, saan ka komplimente, et näen välja nagu päris sportlane. Perekond on mõistnud, et ma ei jäta jonni ja tõesti teen kõik, et maraton läbi joosta. Hurjutamise asemele on tulnud toetus ja innustus. Maratoni eesmärk pole muutunud. Endiselt üritan kuue tunni sisse jääda. Kui jaksaks kiiremini, oleks ka väga tore. Vaikselt hakkab pärale jõudma, et 42,195 km on päris pikk maa... Praegune pikim distants on 16 km, sel nädalavahetusel lähen 20 km püüdma.
Raul Lobanov
Treeningud on läinud üle kivide ja kändude. Pidevalt on olnud mingid probleemid, miks ei saa täie koormusega treenida. Paar reisi ja haigus kevadel. Mais ja juunis olen pidanud jalgade pärast kohati pausi tegema.
Jaana Pikalev
Olin vahepeal päris põdur ja haige, pärast seda on jällegi kuidagi väga raske raja peale saada. Vahepeal tundub koguni, et minu sportlik vorm on pöördvõrdeline teiste omaga, mida edasi, seda raskemaks läheb.
Tarvo Vaarmets
Kivide ja kändude (näiteks allergia ja väike jooksjate kutsehaigus ehk säärelihaste põletik) kiuste on hästi läinud ja trennirütm on sees - umbes neli trenni nädalas, kilometraažilt pikemad nädalad pea 70 km. Rivo Sarapik
Siiani ei ole kahjuks õnnestunud treeningrutiini laiskuse tõttu leida, aga töötan selle nimel. Samas peab tõdema, et 20 km jookseks praegu ilma probleemideta ära.
Raivo Sormunen
Nüüd siis kolm pool nädalat traumast (varbaluu murd) möödas ja seetõttu olen sunnitud puhkama. Loodan, et varvas taastub kiiresti ja seetõttu on miinimumeesmärk ikka endine - isikliku rekordi löömine (senine 3:56).
Sten-Aleks Pihlak
Alguses läksid visalt. Siis hakkas minema jõudsalt. Nüüd aga trügib tüdimus peale. Treeningud on läinud nii pikaks, et lihtsalt ei viitsi. Kui kunagi läksid välja ja võtsid endale pool tundi või tunni sörgiks, siis enam alla kahe poole tunni ei mängi kordagi välja.