- OMX Baltic−0,67%300,36
- OMX Riga0,34%889,94
- OMX Tallinn−0,37%2 059,37
- OMX Vilnius0,26%1 195,61
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,4%8 826,95
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,15
- OMX Baltic−0,67%300,36
- OMX Riga0,34%889,94
- OMX Tallinn−0,37%2 059,37
- OMX Vilnius0,26%1 195,61
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,4%8 826,95
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltika kasum väheneb plaanitult
Ka teises kvartalis vähenes Baltika Grupi
kasum oluliselt, makstes lõivu ettevõtte agressiivse laienemisega seotud kulude
tõttu Venemaal ja Ukrainas, kus poodide avamine kulgeb oodatust aeglasemalt.
Kui 2006. aasta lõpetas Baltika Grupp rekordilise 900 miljoni kroonise käibe ja 87 miljoni kroonise puhaskasumiga, siis selle aasta teise kvartali käive oli kokku 269,7 miljonit krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 31,6%. Kasum aga vähenes 61%, 8,7 miljonile kroonile. Samuti langes rentaablus 3,2%-le. Eile odavnes Baltika aktsia 6,6%, makstes börsipäeva lõpus 111,09 krooni.
Vene turul on määrava tähtsusega teine poolaasta
"Me ootame aasta teisel poolel kindlasti Vene turult tugevamat tulemust," ütles Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.
Milder selgitas, et tegemist on tavalise uute poodide avamise järgse müügi arenguga. Vene turul võtab aega 18 kuni 24 kuud, et jõuda püstitatud eesmärgini. Milderi sõnul korrigeerivad nad oma järgmiste hooaegade avamiste plaane vastavalt turgude tulemustele. Venemaal on lähituleviku eesmärk olemasolevate poodide tulemuste parandamine. "Uusi poode plaanime avada minimaalselt," rääkis Milder.
Jätkuvat kiiret kasvu nägi Milder praeguse süsteemi paremas kasutamises, uute poodide avamises juba tuntud turgudel või siis sisenemises uutele turgudele. "2007. aasta teiseks poolaastaks ja 2008. aastaks plaanime võimalikult turvalist, kuid jätkuvalt kiiret kasvu - üle 30% - tagava arenduskava," teatas Milder. Turustuskulude kohta rääkis Milder, et need kasvavad seoses jaepinna ja poodide arvu kasvuga. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid turustuskulud esimesel poolaastal 62%.
Samas müügipind kasvas aastaga ligi 60%. "Need kulud jäävad ees ootavatel hooaegadel suures plaanis samaks, müük aga seoses poodide sissetöötamisega peaks oluliselt kasvama," prognoosis Milder.
Ukrainas avati esimesel poolaastal üks uus pood. Seal on probleemiks ostjate vähene aktiivsus jaekaubanduses üldiselt. Baltika börsiteate kohaselt võib põhjuseks olla poliitiline ebastabiilsus.
Analüütikut Baltika tulemused ei üllatanud
Hetkel kuum
LHV analüütik Erki Kert teatas, et ettevõtte II kvartali majandustulemused vastasid täpselt LHV ootustele - kasuminumber erines vaid 0,3%. Kommentaariks nõrkade tulemuste ootuste kohta ütles Kert: "Esimene kvartal näitas selgelt, et poodide käivitamine Venemaal ei suju nii lihtsalt kui Baltimaades." Lisades siia aeglustuva müügi kasvu, ongi vastus esitatud küsimusele olemas, selgitas analüütik.
Ka järgneva poole aasta kohta ei julenud Kert paranemist prognoosida. "Usun, et käivitusperioodi pikkus on ka firmale endale üllatuseks," sõnas ta.
"2008. aastaks prognoosime efektiivsuse kerget paranemist, kuid n-ö vanale tasemele tagasijõudmist veel ei ennustaks," ei näidanud Kert erilist optimismi.
Kert näeb Baltika võtmetegurina peamiselt Venemaa poodide efektiivsemaks muutmist. Tema hinnangul on otsus laienemisele pidurid peale panna ning enam efektiivsuse rõhku pöörata õige. "Probleemid tekivad aga siis, kui käivitamine peaks oodatust veelgi kauem aega võtma," arvas Kert.
Kert rõhutas, et paljud Baltika tulemusi mõjutavad tegurid on tegelikkuses firma enda käeulatusest väljas. Üldiste tarbimisharjumuste ja -kulutuste trende on ühel firmal üksi raske muuta ning see on kahtlemata pikemaajaline protsess, põhjendas ta.
Autor: 1706-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele