41 miljonit krooni euroabi on Eesti tagasi maksnud

Kui palju tuleb rikkumiste tõttu tagasi maksta struktuurifondide toetusi, selgub 2009. aastal. Ühtekuuluvusfondi projektidelt tagasi nõutud 3,5 miljonit krooni võttis Euroopa Komisjon maha Eestile hiljem avanenud abiraha allikatest.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna juhataja Harri Tallinn selgitas, et siseriiklikult tagasi nõutud toetussummad jagatakse teiste abivajajate vahel ümber. Prognoosi kohaselt kasutatakse struktuurifondide mahust ära 95%.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul tekkis pettusekahtlus vähem kui 10% rikkumiste puhul. Tugeva kontrolliga PRIAs on raha tagasinõudeid ülivähe - alla 1%.

Siiani on OLAF Eestis tutvunud kelmuse juhtumiga, kus Sapardist taheti saada 45,8 miljonit krooni. Huvi on tuntud ka suhkruäri, tubaka ja käibemaksu asjade vastu.

"Meil läheb seni siiski hästi, et ei ole Euroopa Komisjoni huviorbiiti sattunud," märkis Siruli.

Praegu uurib prokurör Laura Feldmanis vaid üht kriminaalasja, mis on seotud Phare rahaga. Samas on tööturuameti 3miljoniline korruptsioonijuhtum jõudnud juba kohtulahendini.

Liiprite panek Tallinna-Narva trassil venis ettenähtust kauemaks, osa liipreid pandi maha vales kohas. Kohtuistung 36,2 miljoni krooni tagasinõudmiseks on määratud oktoobri algusse. Praegu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eesti Raudteega läbirääkimisi, et jõuda kompromissile.

Tööturuametil oli eurorahaga suuremaid ja pisemaid sekeldusi rohkem kui 10 korral. Kibedaimaks patuks osutus 3 miljoni kroonine korruptsioonijuhtum, kus tööturuteenuste arendamise projektis osutus taotluse hindajaks hankija isa. Juhtus aga ka selliseid asju, et tööturutoetust taotleti topelt ning hasartmängusõltlaste tööhõiveprobleeme käsitleva kongressi osavõtutasud maksti välja valedele isikutele. Euroraha eest telliti riigihanketa tsentraalne koolitus, projektijuhtimisteenus ja raamatupidamine.

Tartusse plaanis sotsiaalministeerium rajada narkoennetuskeskuse, mille tarbeks osteti abirahast sisustus. Tartu asemel tehti narkoennetuskeskus aga Ida-Virumaale, kuhu kogu valmis ostetud sisustus ei sobinud. Euroopa Komisjonile tuli tagasi maksta 1,2 miljonit krooni.

Pharest ettemaksu saanud Tuuleenergia Assotsiatsioon keeldus kasutamata jäänud 73 000 krooni tagastamast, kuna olevat vahepeal maksejõuetuks muutunud. Raha tuli Euroopa Komisjonile tagasi maksta Eesti riigil.

Hansa Paide OÜ taotles majandusministeeriumi kaudu 120 000 krooni savimärklaudade tehase avamiseks. Ettevõtte majandustegevus ei kulgenud vastavalt projektis prognoositule. Praeguseks on algatatud pankrotimenetlus. Sapardi raha saajatest on pankrotti läinud Hiiu Kalatööstuse OÜ ja AS EHKH.

Majandusministeerium nõudis rahvusvahelist konverentsikeskust ehitanud Rein Kilgi OÜ-lt Ateena Maja tagasi 1,3 miljonit krooni, kuna ehitustööd jäid alla aruannetes näidatud mahule.

EASilt raha taotlenud spaaärimehele Andres Tiigile kuuluv Alvarelli Invest OÜ esitas projekti lõpparuande kõigi kuludokumentidega, kuid osa paberitel näidatud töid oli tegemata. 2,5 miljoni kroonist toetust välja ei makstud.

Eesti riskikapitalil põhinev InBio OÜ taotles toetust ekspordiplaani elluviimiseks. Euroabi reeglite kohaselt ei võimaldata seda kontsernisiseseks arveldamiseks, mistõttu nõuti InBiolt tagasi 9750 kr.

Kahel juhul müüsid investeeringuabi saajad soetatud vara enne viie aasta möödumist ja seega tuleb neil toetus tagasi maksta. Külmhoone ehituseks 6,7 miljonit saanud ja PRIA teadmata kinnisvarafirmale Brevini võõrandanud Adavere Liha käib raha tagastamise pärast kohut.

Valmis äriplaanide koostamiseks küsisid raha OÜd Purpurlend, Corrigo, Tammiku Vara, HKM Ehitus ja Projektid ning Funfactory. Neile oleks kulunud kokku ligi 50 000 kr. OÜ Starinar tahtis 6000 kr toetust strateegilise arenguplaani koostamiseks, mis oli identne firma äriplaaniga. AS Maru Ehitus taotles 108 000 kr ISO sertifikaadi ettevalmistustöödeks. Sertifikaat oli juba olemas. EAS ei maksnud ühtegi taotlust välja.

1,6miljonilise abi saamiseks paisutas Tõrva pigi ja puusöe tootja Andrean Grupp OÜ fiktiivsete tehingutega käivet - muidu poleks ta PRIA nõuetele vastanud. Toetust ei antud. Allikas: ministeeriumid, PRIA, Äripäev