Iga aia kavandaja, olgu ta maastikuarhitekt või huviline majaomanik, peab ümbrust projekteerides mõtlema ka teedele ja valima sobiva sillutise, mis harmoneeruks miljööga - arhitektuuri ja üldise aiakujundusega.
Näiteks väikese õueala võib katta murukiviga ja aasta-paari pärast on seal õige hoolduse korral rohetav murupind, mis on käidav ja peab vastu isegi autode sõidule, kui platside aluskihid on rajatud õige paksusega.
Eesti toodavad betoonist murukive A/s Rudus Eesti ja Talot.
Enne murukivide paigaldamist tuleb rajada aluskihid.Reeglina autoteedele on vajalik kahekihiline aluskiht.Alumise kihi moodustab15-20 cm paksune killustiku või kruusakiht, mis toimib tugikihina ja samas ka drenaa?ina .Kiht tuleb hoolega tihendada, et ei tekiks hilisemat tee ebatasasust ja külmakerkeid..
Kahekihilise aluse pealmist kihti nimetatakse kandvaks kihiks ja see rajatakse natuke peenema fraktsiooniga killustikust.Kandva kihi paksus 10-15 cm.Samuti tuleb see kiht tihendada. Teele, mis on mõeldud ainult jalgsi liikumiseks piisab ainult kandvast kihist.
Killustikkihtide peale tuleb paigaldusliiva kiht, mis annab võimaluse koredale alusele hästi tasaselt katteid panna.
Kui vajalik arv murukive on maas, tuleb plaatide avad täita mulla ja liiva seguga, millesse on segatud muruseeme. "Puhtasse" mulda "näpuga" muruseemet külvates ei pruugi seeme ühtlaselt tärgata. Soovitan vältida turbamulda, pigem võiks kasutada turba ja liiva segusid, sest päikese käes betoon kuumeneb ja kuivatab omakorda pinnast ja muru kuivab läbi. Tänavusel vihmasel suvel kivimuru kastmisega polegi ehk probleeme, nüüd on pigem hädas need, kes pinnast rajades ei arvestanud loodusliku veeringlusega, sest sajuveed ei imbu nii kiiresti maasse kui peaksid.
Kivimuru vajab hooldust suvisel põuasel perioodil, mil teda peaks regulaarselt kastma.Samuti võib juhtuda esimestel aastatel, et muruvuugid vajavad kevadel mulda ja seemet juurde.. Temaga tuleb ümber käia nagu tavalise muruga: vastavalt taimede kasvule pügada trimmeri või muruniidukiga.
Autor: Ülle Grišakov