Viimastel nädalatel on maailma
finantsturgudel olnud valdavaks hirm seoses kinnisvaraturu olukorraga USAs ning
selle mõju pärast maailma majandusele ning globaalsetele väärtpaberiturgudele.
Investorite muret on suurendanud ka väljamaksete peatamine mitmete
riskikapitalifondide poolt.
Mõistmaks käesoleva korrektsiooni olemust tuleb vaadata ajas natuke tagasi – nimelt on globaalsed finantsturud teinud viimastel aastatel läbi jõulise tõusu, mille taga on suuresti olnud tugev USA majanduse ja sealsete ettevõtete kasumite kasv. Kasvava majanduse tingimustes otsisid pangad ja investeerimisfondid aktiivselt ka uusi investeerimisvõimalusi. Üheks uueks, laialdase populaarsuse saavutanud varaklassiks olid madalakvaliteedilised (sub-prime) kinnisvaralaenud ehk rämpshüpoteegid, mida väljastati inimestele, kelle krediidivõime polnud tavalistest pankadest elamuasemelaenu saamiseks piisav.
Mõned kuud tagasi sattus mitu riskantsemat kinnisvaralaene väljastavat ettevõtet raskustesse ning finantsturgudel tekkis mure probleemi ulatuse ja mõju pärast pankadele ja riskikapitalifondidele. Viimastel nädalatel ongi selgunud, et mitmed riskikapitalifondid on rämpshüpoteekidesse liiga suurtes mahtudes panustanud. See on oluliselt mõjutanud mitmete finantsektori ettevõtete kasumeid ning viinud langusesse börsiindeksid üle maailma.
Pole kaugeltki selge, kui kaua langus veel kestab. Optimismiks annab põhjust aktsiahindade ajaloolises perspektiivis atraktiivne hinnatase, tugev globaalne majanduskasv ning keskpankade koordineeritud katsed turgude likviidsust hoida ja ärevust leevendada. Keskpankade kiire reaktsiooni suurepäraseks näiteks oli tänane USA Föderaalreservi otsus diskontomäära 0,5% võrra langetada. Ettevaatlikuks teeb aga selgusetus rämpsvõlakirjadesse investeerinud fondide ja pankade probleemide ulatusest.
Kuidas mõjutab globaalsete börside langus Ida-Euroopat?Kui USA ja Aasia aktsiaturgude languse taga võib näha ka reaalseid majanduslikke põhjuseid, siis Ida-Euroopa turgudel on langus tingitud eeskätt tehnilistest ja psühholoogilistest faktoritest. Viimastest rääkides on loomulik, et ärevus aktsiaturgudel ei piirdu reeglina ühe või kahe turuga, vaid levib kiiresti üle maailma, mõjutades ka börse, mis pole USA väärtpaberituru ja kinnisvarasektoriga tihedalt seotud. Nii on sarnaselt teiste arenevate turgudega langusesse sattunud ka Ida-Euroopa aktsiaturud – oma tipust 23. juulil oli Ida-Euroopa suurettevõtete aktsiahindade liikumisi peegeldava indeksi DJ Euro Enlarged 50 väärtus langenud 17. augustiks 10,6%.
Peamine tehniline Ida-Euroopa turgu mõjutav faktor on olnud globaalsete aktsia- ja riskikapitalifondide vajadus müüa positsioone, tegemaks väljamakseid osakuomanikele. Viimastel päevadel ongi Ida-Euroopa aktsiate peamiseks müüjaks olnud USA päritolu riskikapitalifondid. Tuleb mõista, et fondid on osakute tagasiostmiseks sunnitud aktsiaid müüma hoolimata nende arvamusest Ida-Euroopa ettevõtete fundamentaalse atraktiivsuse kohta.
Meie arvates kauplevad täna paljud Ida-Euroopa ettevõtted juba küllaltki atraktiivsel hinnatasemel. Erinevalt USAst püsivad ka majanduskasvu mootoriks olevad regiooni finants- ja kinnisvarasektor jätkuvalt tugevatel alustel. Ehkki on suhteliselt keeruline hinnata Ida-Euroopa börside käitumist lähinädalatel, oleme kindlad, et regiooni tulevikuperspektiivid on head. Täna on 55% Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondi portfellist paigutatud väga kiire kasvuga ja perspektiivikatele Balkani riikide turgudele – Serbiasse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse, kuhu globaalse mastaabiga fondidel on nende turgude väiksuse ja madala likviidsuse tõttu keeruline investeerida. Seetõttu on meie fondi täna langus ka suhteliselt vähem mõjutanud kui Ida-Euroopa turgu üldiselt.
Kuidas mõjutab korrektsioon Ida-Euroopa kinnisvarasektorit?Eesti on väga hea näide kinnisvaraturu tsükli arengu kohta. Pangandussektori areng ja intresside langus tõid kaasa kiire elamuasemelaenude mahtude kasvu ning ka suure nõudluse uute arendusprojektide järgi. Nii on Eestis välja antud elamuasemelaenude maht juba Euroopa Liidu 15 jõukama riigi keskmisele kannule jõudnud ning seetõttu on võimalik areng tulevikus tõenäoliselt aeglasem sellest, millega oleme viimastel aastatel harjunud.
Eesti tänast olukorda ei saa laiendada teistele Ida-Eurooopa riikidele, samas võib Eestit käsitleda kui head mudelit selle kohta, mis võib neid riike tulevikus ees oodata. Balkanil ning mujalgi Ida-Euroopas on hüpoteeklaenude väljastamine sisuliselt alles alguse saanud ning seetõttu ei saa seal kuidagi rääkida kinnisvarahindade mullist. Tuleb arvestada, et Ida-Euroopas pole viimase 50 aasta jooksul toimunud reaalselt inimeste ja äriettevõtete vajadustega vastavuses olnud kinnisvara arendust ning seetõttu prognoosime nõudluse püsimist väga kõrgel tasemel. Näiteks näeme alles täna enamikes Bulgaaria ja Rumeenia linnades esimesi modernseid kaubanduskeskuseid ja büroohooneid.
Millised on Venemaa aktsiaturu perspektiivid?USAs toimuva mõju Venemaa aktsiaturule on marginaalne. USA moodustab otseselt 3,1% Venemaa ekspordist, võrreldes näiteks Euroopa Liidu 52%, Aasia 18% ja SRÜ 15% osakaaluga. Venemaa majanduskasvust aasta esimeses kvartalis 61% moodustas eratarbimine, 32% valitsuskulutused ja 27% investeeringud. Netoekspordi osa kasvus on viimastel kvartalitel olnud kergelt negatiivne. Kasvavad valitsuse kulutused ja investeeringud püsivad tugevatel alustel ning meie arvates ei mõjuta neid väljaspool Venemaal toimuv oluliselt.
Hetkel kuum
Linn tahaks ka, aga odavamalt
Tänaste toorainehindade tingimustes on Venemaa heas positsioonis, olles toetatud nii kõrgete naftahindade kui tugeva majanduskasvu poolt. Samuti investeerivad kohalikud investorid rekordilistes mahtudes aktsiaturule. 87% Venemaa ekspordist moodustavad toorained ning nende hinnad on ka täna suuresti investorite poolt Venemaale osutatava usalduse ning riiki tehtavate investeeringute taga. Venemaale avaldab USA elamuasemelaenude turul toimuv mõju sel juhul, kui majanduskasvu aeglustumine jõuab Euroopa Liitu või Aasiasse. USA elamuasemelaenude kriisi ja halveneva rahvusvahelise krediidikeskkonna mõjul võivad tõusta ka Venemaa ettevõtete laenuintressid 50–200 baaspunkti võrra.
Peamiseks Venemaa turu katalüsaatoriks on täna nafta hind ja oodatust paremad kasumid teises ja kolmandas kvartalis. Investorid ootavad naftaettevõtetelt häid teise kvartali tulemusi, mis avalikustatakse augusti lõpus. Lisaks on paljud Venemaa ettevõtted tänastel hinnatasemetel juba väga atraktiivsed. „Põhiküsimuseks Vene börsi lähinädalate käitumise hindamisel on see, kas investorid võtavad Venemaa suunalistest fondidest raha välja. Tänaseni pole osakute müüki praktiliselt toimunud, osaliselt ka seetõttu, et rahvusvahelised investorid on paigutanud Venemaale suhteliselt vähe raha. Siiski on Vene turg üks likviidseimaid arenevaid turge ning mõned Ida-Euroopa, BRIC ning globaalsetele arenevatele turgudele investeerivad fondid kindlasti müüvad, kui see vajalikuks peaks osutuma.