Miks kass alati käppadele kukub?

Kassidel käib see imelihtsalt: kukkugu ta rõdult või hüpaku kapilt. Kui on aeg maanduda, puudutavad käpad alati esimesena maad.

Kassidel on väga kõrgelt arenenud tasakaalumeel ning nende selg on väga painduv, sest kassil on rohkem selgroolülisid kui inimesel. Niisiis saavad kassid oma keha lendamise ajal õigeks pöörata.

Kui kass kuskilt alla kukub või hüppab, teeb ta nägemise või sisekõrvas asuva tasakaaluelundi abil selgeks, kuspool on taevas, kus maa ning vastavalt sellele keerab oma ülakeha nii, et nägu vaatab alla. Seejärel keerab loom õigeks ka keha tagumise otsa.

Oskus on nii kassilik, et isegi pojad õpivad selle seitsmendaks elunädalaks selgeks.

Samuti on kassil kukkumiseks mitmeid eeliseid: väike keha, kerge luustik ning tihe karvkate, mis suudab langemiskiirust kärpida ning seega kukkumist pehmendada.

Samuti oskab osa kasse oma keha kukkudes laiali laotada, moodustades sellest justkui langevarju - suurenenud õhutakistus võtab hoogu maha.

Kuid hoolimata kassi suurepärastest kukkumisoskustest võiks kassiomanikud siiski akende avamisel oma lemmiklooma peale mõelda. Lendav lind võib aknalaual turniva kassi siiski tasakaalust välja viia. Isegi kassid võivad saada kukkudes viga, hoolimata sellest, et maanduvad käppadele. Paarikorruselised kukkumised on ohtlikumad - lühilennu ajal ei pruugi kassile jääda aega end õigeks pöörata.