Bassikõlari peitmine autosse üha levinum

Loomulikult tuleb ka auto päris lahti võtta ja vajadusel mittekandvaid kereosi lõigata. Vahel ei saa kasti teha puidust, vaid see tuleb vormida klaasplastist. Nimelt on mõned auto õnarused, kuhu bassikõlarit võiks peita, sellised, et sinna on mugavam kasti klaasplastist vormida kui puidust teha.

Bassikõlari peitmine muudab projekti maksumuse kliendile Indrek Ando ütlusel kolmkümmend protsenti kallimaks. Asi pole materjalides, vaid lihtsalt mahukas töös.

Peidetud bassikõlari antav tulemus ei pruugi aga sageli olla piisavalt hea. Üheksakümnel protsendil juhtudest jääb heli tunduvalt kehvem, kui oleks sama kõlari korraliku kastiga pagasiruumi panemisel, kinnitab Ando. Põhjuseks see, et kõlareid ei saa suunata, nagu tahaks.

Näiteks bassikõlari peitmisel külje sisse on esiteks kast väiksem, kui kõlar seda tegelikult vajaks, ja ka kõlari suund pole kõige õigem. Nii peaks luukpäraga autos kõlar vaatama luugi poole. Kui see aga vaatab teise külje poole, levib heli kuulajateni tugeva viivitusega.

Kõige veidram koht, kuhu Ando on pidanud bassikõlari peitma, on auto kindalaegas. Õigupoolest kadus ümberehituse käigus kindalaegas üldse ära ja natuke ohverdati ka kõrvalistuja jalaruumi, et sinna mahutada bassikõlari kast. Muuta tuli ka auto puhurite süsteemi, need pidi kasti pealt läbi vedama. Tegu oli väikese autoga, nii et ruumi ohverdamata polekski mujale saanud sellist asja ehitada.

Bussidel saab bassikõlari panna tavaliselt istme alla. Enamlevinud on siiski külje sisse peitmine. Kui auto struktuur kannatab, võidakse lõigata välja tagumine aknalaud ja ehitada sinna õhuke puidust kast, et kõlar vaataks akna poole. Võimalik on ka kõlari paigutamine tagavararatta sisse, kuid see pole end õigupoolest õigustanud.

Sedaankerega autosse bassikõlari peitmine on Ando sõnul sama mõttetu, kui osta endale kodukino ja viia selle bassikõlar kööki mängima.